Püha Rita, abivajajate kaitsja, Sinu palved on Issandale peaaegu vastupandamatud. Sinu eestkoste läbi saadud heategude tõttu kutsutakse Sind lootusetute ja isegi võimatute olukordade eestkostjaks. Püha Rita, Sa oled nii alandlik, nii puhas, nii ohvrimeelne, nii kannatlik ja armastad nii sügavalt Ristilöödud Jeesust, et võiksid Temalt saada kõike, mida palud. Seepärast usume kindlalt, et igaüks, kes Sinu poole pöördub, leiab lohutust ja leevendust. Võta kuulda meie palveid ja näita meie nimel oma väge Jumala ees. Kosta meie eest, kui see on Jumala suuremaks auks ja meie enda heaks. Lubame, et kui meie palve täitub, kuulutame Sinu heldust ja anname Jumalale au Tema anni eest. Lootes Sinu headusele ja Sinu väele Jeesuse Pühima Südame ees, palume: … (siinkohal lausu oma intentsioon).
Sinu lapsepõlve ainulaadsete teenete pärast – palu meile seda armu
Sinu täiusliku ühtsuse pärast jumaliku tahtega –
Sinu kangelaslike kannatuse pärast abielu ajal –
Lohutuse pärast, mida Sa tundsid oma abikaasa pöördumisel –
Ohvrimeelsuse pärast, millega Sa palusid Jumalal pigem võtta oma laste elu kui lasta neil Teda solvata –
Sinu imelise kloostrisse astumise pärast –
Sinu igapäevaste patukahetsustegude ja verise piitsutamise pärast –
Kannatuse pärast, mida Sulle põhjustas haav sinu ristilöödud Päästja okaskroonist –
Jumaliku armastuse pärast, mis Su südame täielikult endasse haaras –
Pühendumuse pärast Pühimale Sakramendile, mis oli neli aastat Su ainus toit –
Õnne pärast, mida Sa tundsid, kui jätsid oma katsumused, et ühineda oma Jumaliku Abikaasaga –
Eeskuju pärast, mida Sa oled andnud igas eluseisuses inimestele –
Palu meie eest, püha Rita, et me Kristuse tõotusi vääriksime.
Palvetagem
Taevane Isa, oma lõpmatus armastuses ja halastuses võtad Sa kuulda oma armastatud sulase, püha Rita palvet. Tema eestkoste kaudu teed Sa heldelt heategusid, mis inimlikele oskustele ja pingutustele võimatud on. Lootes püha Rita kaastundlikule armastusele, palume Sind, et Sa aitaksid meid meie raskustes ja katsumustes. Saagu uskmatud teada, et Sa oled alandlike aitaja, nõrkade kaitsja ja nende vägi, kes Sind usaldavad. Me palume seda Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
PÜHA CASCIA RITA – LOOTUSETUTE OLUKORDADE PÜHAK
Püha Rita, sünninimega Margherita Lotti, sündis 1381. aastal Itaalias, Roccaporena-nimelises linnakeses oma vanemate ainsa lapsena. Noorena unistas ta kloostrisse astumisest, kuid vanematel olid teistsugused plaanid. Nad valisid teismelisele tüdrukule jõuka abikaasa – ilmselt lootuses ta elu hästi kindlustada. Abielludes oli Rita kõigest 12-aastane, mis tollal ei olnud üldse haruldane. Kahjuks osutus mees jõhkraks, truudusetuks ja vägivaldseks.
Perre sündis kaks poega. Püha Rita palvetas järjekindlalt oma abikaasa pöördumise eest. Kui lõpuks hakkas paistma väike lootusekiir ja mees tundus tõepoolest oma tegusid kahetsevat, mõrvati ta vaenava perekonna poolt.
Tolleaegne Itaalia ühiskond oli äärmiselt karm. Liiga varased korraldatud abielud ja koduvägivald oli sellest ainult üks osa. Paljudes piirkondades kehtisid vanad kirjutamata seadused nagu veritasu. Mõrva puhul eeldati, et kahe perekonna vahel tuleb klaarida arved. Seepärast pidid Rita noored pojad oma onu õhtusel isa surma eest kätte maksma. Võimatuna näiva olukorraga silmitsi seistes palus püha Rita Jumalalt midagi, mis on ühe ema jaoks äärmuslik ohverdus – ta palus, et Jumal võtaks ta pojad pigem enese juurde, kui et nad määriksid oma hinge teiste inimeste verega. Peagi puhkes linnas düsenteeria ning Rita mõlemad pojad haigestusid ja surid. Kõigest 36-aastasena oli Rita lesk, kaotanud mõlemad pojad ja lisaks kulus tal palju jõudu, et sõlmida vaherahu vaenutsevate perekondade vahel. Ta andestas avalikult oma abikaasa mõrvanud perele ja tegi kõik selleks, et verevalamine lõppeks.
Nüüd oli Rita valmis täitma oma kauaaegse unistuse ja asuma Cascia Maarja Magdaleena augustiinlaste kloostrisse, kuid teda ei võetud sinna vastu. Mõrvatud abikaasa saatus oli ju kõigile teada ning inimesed olid hirmul. Hoolimata Rita vagadusest ja vooruslikkusest ei soovinud klooster end kummagi perekonna liikmetega siduda. Pealegi ei soostunud Rita varalahkunud abikaasa vend, Bernardo Mancini, vaenukirvest maha matma. Kuid nii nagu varemgi ei heitnud raskustes karastunud Rita meelt – ta jätkas oma kutsumuse eest palvetamist. Mõni aeg hiljem laastas piirkonda katkuepideemia. Haigestunute seas oli ka Bernardo Mancini. See kogemus mõjutas teda niivõrd, et ta oli lõpuks nõus teise perekonnaga rahu tegema. See tähendas, et Rita sai viimaks kloostrisse astuda.
Nüüd algas Rita elu pikim periood, kus ta sai ellu viia oma kutsumuse pühenduda täielikult Jumalale. Ise elus palju kannatanuna oli ta eriliselt pühendunud Kristuse kannatuse müsteeriumile. Kui Rita oli kuuekümnendates eluaastates, andis Jeesus talle võimaluse oma ristikannatuses eriliselt osaleda – Rita laubale ilmus haav, mis pärines Jeesuse okaskrooni ühest okkast ja mis ei paranenud enam kunagi. Rita talus haavast põhjustatud kannatusi leplikult ja palvetades.
Kui Rita oma pika elu lõpul tuberkuloosi tõttu voodisse jäi, kinkis Jumal talle tema ustavuse ja armastuse märgiks midagi päris imelist. Üks sugulane tuli Ritat kloostrisse külastama ja Rita palus tal tuua oma kunagise kodu aiast ühe roosi. Sugulane oli jahmunud – oli ju südatalv, kust neid roose võtta? Siiski astus ta aiast läbi ja oma suurimaks hämmastuseks nägi seal õitsemas ühtainsat roosi, mille ta noppis ja Ritale viis. Rita suri mõned kuud hiljem, 22. mail 1457. aastal, 76-aastaselt. Oli maikuu ja roosid täies õies, kui ta oma Taevase Isa koju läks.
Püha Rita kuulutati pühakuks 24. mail 1900. Läbi sajandite on ta olnud üks armastatumaid pühakuid, eriti tema kodumaal Itaalias. Inimesed armastavad püha Ritat tema ääretu vapruse, tagasihoidlikkuse, armastava südame ja tõelise kristliku lootuse tõttu, mis võimaldas tal läbi tulla kõigist võimatuna näivatest katsumustest. Tema poole palvetavad inimesed, kelle peres on keeruline olukord. Palvetavad emad, kes sarnaselt Ritale on matnud oma lapse. Palvetavad kristlased, kelle abikaasa ei ela kristlikku elu. Palvetavad need, kellel tuleb lepitada vaenupooli või kes unistavad sarnaselt Ritale oma kutsumusest, mis ei ole veel täitunud. Palvetavad inimesed, kes kannatavad raskete või krooniliste haiguste käes. Eelkõige aga palvetavad tema poole kõik need, kelle elus on mis tahes võimatuna näiv olukord või unistus ja kellele püha Rita oma usus ja kindlameelsuses võrratuks eeskujuks on.
Püha Ritat kujutatakse sageli Kristuse okaskrooni ja ristiga, mida ta nii väga armastas. Esialgu õnnistas Jumal teda ühe okkaga oma kroonist ja lõpuks pärgas õitsvate roosidega. See otsekui sümboliseeriks kõiki neid olukordi elus, kus tunneme valu, kuid kus peame meeles pidama, et seal, kus on okkad, on alati ka roosid – Jumala abiga.
Itaalias Perugia piirkonnas asub keskaegne mägilinn Cascia, kuhu igal aastal saabuvad tuhanded palverändurid külastama püha Rita basiilikat. Basiilika valmis pärast püha Rita kanoniseerimist ja seal asuvad tema säilmed. Alles on ka lähedalasuvas Roccaporenas asuv pühaku sünnikodu.
Püha Rita oluliseks sümboliks on roosid, mille Jumal kinkis talle, kes ta oli kogu elu sammunud okkalist rada. Püha Rita pühakupäeval, 22. mail, õnnistatakse talle pühendatud kirikutes üle kogu maailma Missa ajal tema mälestuseks roose.