Katoliku Kiriku sotsiaaldoktriin on Kiriku õpetus ühiskondlikust elukorraldusest ning sotsiaalsetest ja üksikisiku õigustest. Sellel õpetusel on kaks peamist eesmärki:
- kehtestada Evangeeliumil põhinevad ühiskondliku õigluse nõuded
- vastanduda nendele ühiskondlikele, majanduslikele ja poliitilistele tegudele ja struktuuridele, mis on vastuolus Evangeeliumi sõnumiga.
Jumala silmis on iga inimene väärtuslik, asendamatu ja ainulaadne. Kuid inimene pole üksnes indiviid, vaid ka sotsiaalne olend, sest on juba alates emaüsast sõltuv teistest inimestest. Kuna Jumal soovib iga inimese täielikku heaolu, on Tema jaoks oluline ka meie kogukondliku elu käekäik.
Juba Vana Testamendi ajal andis Jumal inimestele reeglid ja käsud, mis aitavad elada õiglast ja head elu. Oma mõistusega suudab inimene eristada õiglaseid ja ebaõiglaseid tegusid, kuid Jeesus näitab meile, et ainult armastus saab õigluse teoks teha. Armastus on kõikide kristlaste keskne käsk: „Armasta oma ligimest nagu iseennast“ (Mt 22:39).
SOTSIAALDOKTRIINI PÄRITOLU JA ARENG
Evangeeliumides näeme, et Jeesus hoolitses armastusega abivajajate eest (vt näiteks Lk 10:29-37) – nii näitas Ta ise, mis on kristlik sotsiaaldoktriin. Esimesed kristlased järgisid Jeesuse eeskuju, mida ilmestab hästi näiteks püha Pauluse kiri Fileemonile. Sellest annab tunnistust ka apostlite tegude raamat, kirjeldades esimeste kristlaste kogukonda: „Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.“ (Ap 2:44-45). Niisiis on Kirik algusest peale abivajajate eest hoolitsenud, julgustades muuhulgas valitsejaid hospiitse rajama või lisades kalendrisse uusi pühi, et lihtinimestel oleks rohkem puhkeaega.
19. sajandi tööstusliku pöörde tagajärjel tekkisid aga täiesti uued sotsiaalsed küsimused ning paavst Leo XIII sai aru, et Kirik peab uuele olukorrale reageerima. Ta andis välja entsüklika „Rerum Novarum“ (1891), milles visandas nägemuse õiglasest ühiskondlikust korrast. Sellest ajast peale on paavstid ikka ja jälle vastanud oma kaasaja olulistele sotsiaalsetele probleemidele. Lisaks paavstide ja kirikukogude dokumentidele on ühiskondlikel teemadel kirjutanud ka näiteks kohalikud piiskoppide konverentsid. Kõigist neist dokumentidest moodustubki Kiriku sotsiaaldoktriin.
Kuna ühiskondlik elu muutub ja areneb pidevalt, ei ole sotsiaaldoktriin lõplik, täielikult valmis õpetus. See põhineb alati kindlalt Evangeeliumil, kuid peab pidevalt otsima vastuseid kaasaja olulistele sotsiaalsetele küsimustele. Sotsiaaldoktriini arengus osalevad kõik Kiriku liikmed vastavalt oma ülesannetele. Sotsiaaldoktriin on katoliku Kiriku ametlik õpetus, mille põhimõtted on paika pandud olulistes Kiriku dokumentides ning Kiriku Õpetusamet annab juhiseid nende põhimõtete elluviimiseks.
Kiriku sotsiaaldoktriin kutsub meid järgima Jeesuse eeskuju ning õpetab, kuidas rajada õiglast ühiskonda ja elada püha elu tänapäeva maailmas.
SOTSIAALDOKTRIINI PEAMISED TEEMAD
IGA INIMESE ELU JA VÄÄRIKUS
Katoliku Kirik õpetab, et iga inimelu on püha ja väärtuslik. Igal inimesel on alates eostumise hetkest kuni loomuliku surmani võrdne ja rikkumatu väärikus, hoolimata rassist, rahvusest, soost, vanusest, tervislikust seisundist, kehalistest või vaimsetest võimetest, varast, kasulikkusest vms. Meie elu pühadus, väärtuslikkus ja väärikus tulenevad sellest, et Jumal on meid armastanud, tahtnud ning enda näo järgi ja enda sarnaseks loonud (see tähendab, et Jumal andis meile surematu hinge, mõistuse, vaba tahte ja armastuse) ning Jeesus on meid armastuse pärast lunastanud. Inimese väärikus on kõigi sotsiaaldoktriini põhimõtete alus.
Meie ühiskonnas ründavad inimelu otseselt abort ja eutanaasia. Inimelu väärikust ohustavad ka näiteks kloonimine, embrüonaalsete tüvirakkude uurimine ja surmanuhtlus. Kiriku õpetus kutsub meid töötama sõdade vältimise nimel – rahvad peaksid kaitsma õigust elule, leides järjest efektiivsemaid vahendeid konfliktide ärahoidmiseks ja rahumeelseks lahendamiseks. Usume, et iga inimene on väärtuslik, et inimesed on olulisemad kui asjad ning et institutsioonide moraalsust saab mõõta selle järgi, kas nad kaitsevad või ohustavad inimese elu ja väärikust.
PEREKONNA, KOGUKONNA JA OSALUSE KUTSE
Inimene on oma olemuselt sotsiaalne. See, kuidas me korraldame oma ühiskonna majandust, poliitikat ja seadusi, mõjutab otseselt inimese väärikust ja üksikisiku võimalusi kogukonnas kasvada. Abielu ja perekond on ühiskonna keskse tähtsusega institutsioonid, mida peab kaitsma ja tugevdama ning mida ei tohi alahinnata. Usume, et inimestel on õigus ja kohustus ühiskonnas osaleda ning püüelda kõigi, eriti aga vaeste ja kaitsetute heaolu poole.
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Katoliku traditsioon õpetab, et ainult siis on võimalik kaitsta inimese väärikust ja luua terve ühiskond, kui inimõigused on kaitstud ja kohustused täidetud. Seega on igal inimesel põhiõigus elule ning õigus kõigele sellele, mida nõuab inimväärikus. Ent õigustega kaasneb ka kohustus ja vastutus – üksteise, oma perekonna ja kogu ühiskonna ees. Kiriku dokumendid õpetavad, et kaitsta tuleb järgmisi õigusi:
- majanduslikud õigused: õigus väärikale elule (toidule, peavarjule, riietele, arstiabile), õigus tööle, õigus õiglasele palgale, õigus eraomandile
- poliitilised ja ühiskondlikud õigused: õigus hääletada ja osaleda valitsemisel, õigus õiguskaitsele, õigus eraomandile, õigus osaleda avalikel kogunemistel
- usulised ja kultuurilised õigused: õigus usuvabadusele, õigus sõnavabadusele, õigus haridusele
VAESTE JA KÕIGE NÕRGEMATE KAITSMINE
Ühiskonna moraalsuse peamine mõõdupuu on kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete käekäik. Ühiskonnas, mida iseloomustab järjest süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel, tuletab Kiriku traditsioon meile meelde tähendamissõna rahvaste kohtust (Mt 25:31-46) ning ütleb, et peame esikohale seadma vaesed ja kaitsetud. Ka püha paavst Johannes Paulus II tuletab meile meelde, kui oluline on armastada vaeseid: „Täielikku õiglust ei ole võimalik saavutada nii kaua, kui ei õpita nägema, et vaene, kes palub abi ellujäämiseks, ei ole tüütus ega koorem, vaid võimalus olla lahke ja saada vaimselt rikkamaks. Ei piisa maa rikkalike hüvede ülejääkide kasutamisest; eelkõige tuleb muuta elustiili, tootmis- ja tarbimismudeleid ning väljakujunenud võimustruktuure, mis täna ühiskondi valitsevad.“ (Centesimus Annus, 58).
TÖÖ VÄÄRIKUS JA TÖÖTAJATE ÕIGUSED
Majandus peab teenima inimesi, mitte inimesed majandust. Töö on palju rohkem kui elatise teenimise vahend – see on Jumala loomingus osalemise viis. Selleks, et töö väärikus oleks kaitstud, peavad olema kaitstud töötajate põhiõigused: õigus viljakalt töötada, õigus saada töö eest väärilist ja õiglast tasu, õigus luua ametiühinguid ja nendega liituda, õigus eraomandile, õigus majanduslikule initsiatiivile.
SOLIDAARSUS
Hoolimata rahvuslikest, rassilistest, majanduslikest ja ideoloogilistest erinevustest oleme me kõik üks inimpere. Jumal on meid kõiki loonud selle perekonna liikmeteks. Oleme oma vendade ja õdede hoidjad, ükskõik, kus nad ka on. Ligimesearmastusel on üha väiksemaks muutuvas maailmas üleilmne mõõde.
Solidaarsuse kese on püüdlemine rahu ja õigluse poole. Paavst Paulus VI õpetab, et kui tahame rahu, peame töötama õigluse nimel. Evangeelium kutsub meid olema rahutegijad (vt nt Mt 5:9). Ligimesearmastus nõuab, et aitaksime luua rahu maailmas, mis on täis vägivalda ja konflikte. Ligimesearmastusest peavad lähtuma ka globaalne areng, keskkonnaküsimused ja rahvusvahelised inimõigused.
JUMALA LOODU EEST HOOLITSEMINE
Loodu eest hoolitsedes väljendame austust Loojale. Looduse eest hoolitsemine pole lihtsalt mingi loosung, see on meie usu nõue. Meie usk kutsub meid kaitsma inimest ja kogu planeeti. Loodu eest hoolitsemisel on moraalne ja eetiline mõõde, mille suhtes ei saa olla ükskõikne.
Lisalugemist:
Kiriku dokumendid sotsiaaldoktriini kohta:
- Rerum Novarum (Töötajate olukorrast), paavst Leo XIII, 1891
- Quadragesimo Anno (Ühiskondliku korra ülesehitamisest), paavst Pius XI, 1931
- Mater et Magistra (Kristlusest ja ühiskondlikust arengust), püha paavst Johannes XXIII, 1961
- Pacem in Terris (Ülemaailmse rahu rajamisest tões, õigluses, armastuses ja rahus), püha Johannes XXIII, 1963
- Gaudium et Spes (Pastoraalne konstitutsioon Kirikust tänapäeva maailmas), Vatikani II kirikukogu, 1965 (eestikeelne tõlge)
- Dignitatis Humanae (Deklaratsioon usuvabadusest), Vatikani II kirikukogu, 1965 (eestikeelne tõlge)
- Populorum Progressio (Rahvaste arengust), õnnis paavst Paulus VI, 1967
- Octogesima Adveniens (Kutse tegutseda), õnnis paavst Paulus VI, 1971
- Evangelii Nuntiandi (Evangeliseerimine tänapäeva maailmas), õnnis paavst Paulus VI, 1975
- Laborem Exercens (Inimese tööst), püha paavst Johannes Paulus II, 1981
- Sollicitudo Rei Socialis (Ühiskondlikest küsimustest), püha paavst Johannes Paulus II, 1987
- Centesimus Annus (Kiriku sotsiaaldoktriin), püha paavst Johannes Paulus II, 1991 (eestikeelne tõlge)
- Veritatis splendor (Tõe hiilgus), püha paavst Johannes Paulus II, 1993
- Evangelium Vitae (Elu Evangeelium), püha paavst Johannes Paulus II, 1995 (eestikeelne tõlge: „Elu evangeelium“, Elukultuuri Instituut, 2010)
- Dignitas Personae (Inimese väärikus), Usudoktriini Kongregatsioon, 1998
- Ecclesia in America (Kirik Ameerikas), püha paavst Johannes Paulus II, 1999
- Fides et Ratio (Usk ja mõistus), püha paavst Johannes Paulus II, 1998 (eestikeelne tõlge: „Usk ja mõistus“, Kirjastus Gallus, 2016)
- Doctrinal Note on Some Questions Regarding the Participation of Catholics in Political Life (Doktrinaalne märkus mõne küsimuse kohta, mis puudutavad katoliiklaste osalemist poliitilises elus), Usudoktriini Kongregatsioon, 2002
- Compendium of the Social Doctrine of the Church, (Kiriku sotsiaaldoktriini kompendium), Paavstlik õigluse ja rahu nõukogu, 2004
- Deus Caritas Est (Jumal on Armastus), paavst Benedictus XVI, 2005 (eestikeelne tõlge)
- Sacramentum Caritatis (Euharistia kui Kiriku elu ja missiooni allikas ja tipp), paavst Benedictus XVI, 2007
- Caritas in Veritate (Armastus Tões), paavst Benedictus XVI, 2009
- Evangelii Gaudium (Evangeeliumi rõõm), paavst Franciscus, 2013
- Laudato Si’ (Hoolest meie ühise kodu eest), paavst Franciscus, 2015 (eestikeelne tõlge: „Ole kiidetud“, Kirjastus Gallus, 201)
- Querida Amazonia (Armastatud Amasoonia), paavst Francsicus, 2020
- Fratelli Tutti (Vendlusest ja ühiskondlikust sõprusest), paavst Franciscus, 2020