Vaimuliku seisuse ehk ordinatsiooni sakrament on üks osadust ja missiooni teenivatest sakramentidest. Selle sakramendi kaudu annab Jumal pühitsetavaile erilise armu, et nad võiksid armastuses teenida Jumala rahvast ning anda end neile annina, kuulutades Evangeeliumi ja jagades sakramente.
ÜLDINE PREESTERLUS JA HIERARHILINE PREESTERLUS (VAIMULIKU SEISUSE SAKRAMENT)
Kirik õpetab meile, et kõik katoliiklased „viivad ellu oma ristimisest tulenevat preesterlust, osaledes Kristuse kui Preestri, Prohveti ja Kuninga läkituses, igaüks vastavalt oma kutsumusele“ (KKK 1546). Näiteks kui palvetame, tegutseme preestrina, kui räägime kellelegi Jumalast, tegutseme prohvetina ja kui aitame ehk teenime abivajajaid, siis tegutseme kuningana.
Kuid peale selle üldise preesterluse on katoliku Kirikus eraldi vaimuliku seisuse sakrament – hierarhiline ehk teeniv preesterlus. Vaimuliku seisuse sakramendi kaudu saavad need, kes on juba ristimise kaudu üldisesse preesterlusse pühitsetud, lisaks veel erilise pühitsuse ehk ordinatsiooni. Vaimulik pühitsetakse selleks, et ta Kristuse nimel ja Tema väel juhataks Kirikut, Jumala rahvast: kuulutades Jumala sõna, jagades sakramente, andes edasi Jumala armu, olles Jeesuse eeskujul inimeste jaoks hea karjane.
Kõik vaimulikud saavad Jumala käest erilised Püha Vaimu annid, et igaüks neist võiks vastavalt oma ametile jätkata Jeesuse missiooni kuni maailma lõpuni. Jeesus ütles oma apostlitele:
„Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni“ (Mt 28:19-20).
Apostlite järeltulijad on algusest peale olnud piiskopid, keda aitavad preestrid ja diakonid.
Katoliku Kirikus on vaimuliku seisuse sakramendil kolm astet, mis saadakse pühitsemise kaudu:
- piiskop
- preester
- diakon
Preestriametil omakorda on kaks astet:
- piiskop
- preester
PIISKOPI ÜLESANDED
Piiskopil on vaimuliku seisuse sakramendi täius. Seepärast on ta apostlite õiguspärane ametijärglane, et kanda koos paavsti ja teiste piiskoppidega hoolt kõikide kirikute eest. Piiskopi erilised ülesanded on:
- juhtida talle usaldatud piiskopkonda
- jagada kõiki sakramente
- kuulutada Jumala sõna
- kui ta on pühal Missal või teisel Jumalateenistusel, siis viib ta seda alati läbi
PREESTRI ÜLESANDED
Preestril pole vaimuliku seisuse sakramendi täiust ja seetõttu sõltub ta oma ametis piiskopist. Preestrid vastutavad osakiriku eest koos oma piiskopiga, kelle kaastöölised ja abilised nad on. Tavaliselt töötavad nad oma piiskopi nimel teatud koguduses, kus nad teda asendavad. Preestri ülesanded on:
- juhtida talle usaldatud kogudust (või, kui tegemist on vikaariga, aidata kogudusepreestrit)
- kuulutada Jumala sõna
- jagada sakramente, välja arvatud vaimuliku seisuse sakramenti (mida jagab ainult piiskop) ja kinnitamise sakramenti (mida jagab tavaliselt piiskop, kuid vajadusel ja tema loal võib jagada ka preester)
DIAKONI ÜLESANDED
Diakoni ülesandeks on muuhulgas piiskopi ja preestrite abistamine Jumala müsteeriumide pühitsemisel, eriti Euharistias. Teised ülesanded on:
- püha Armulaua jagamine
- abielusakramendi läbiviimine ja õnnistamine (vajadusel)
- Evangeeliumi kuulutamine ja jutlustamine
- matuste pidamine
- pühendumine mitmesugustele halastustöödele
VAIMULIKE PEAMISED AMETINIMETUSED:
- Paavst – Rooma piiskop ja katoliku Kiriku Traditsiooni järgi püha Peetruse ametijärglane. Ta on Kristuse vikaar maailmas ja Tema nimel kogu Kiriku karjane. Kõik katoliku piiskopid on seotud paavstiga (nagu apostlid püha Peetrusega) ja juhatavad oma piiskopkonda ühtsuses temaga.
- Kardinal – piiskopi kõige kõrgem aunimetus paavsti järel. Kõik kardinalid aitavad paavsti kogu Kiriku kõige olulisemastes asjades.
- Piiskopkonna piiskop – piiskop, kes juhatab teatud piiskopkonda ehk osakirikut. Kui osakirik on väike, siis on piiskopil teine ametinimetus (nt kui tegemist on apostelliku administratuuriga, nimetatakse piiskoppi apostellikuks administraatoriks).
- Teised piiskopi ametinimetused: metropoliit, patriarh, peapiiskop, abipiiskop.
- Preestriga seotud ametinimetused on kõigepealt: kogudusepreester, kes vastutab teatud koguduse eest (alati piiskopi nimel ja ühtsuses temaga) ja koguduse vikaar, kes on kogudusepreestri abiline.
- Teised preestri ametinimetused: prelaat (piiskopi kõige lähem abiline) ja praost (vastutab mitme koguduse eest).
- Vaimulikud võivad oma missiooni täita ka kaplanina, nt vanglas, haiglas, koolis jne.
KES JA KUIDAS VÕIB VAIMULIKUKS SAADA?
Vaimulikukutsumus on kõigepealt Jumala armastuse ainulaadne and ja seepärast ei saa ükski inimene nõuda endale õigust olla vaimulik. Vaimulikukutsumuse puhul kohtuvad kaks vabadust: ühelt poolt Jumala vabadus, kes valib ja kutsub, ning teiselt poolt inimese vabadus, kes sellele kutsele vastab.
Katoliku Kirikus tohivad vaimulikuameti vastu võtta ainult ristitud mehed, kellel pole selleks mingeid takistusi (nt vaimuhaigus, kuriteod, homoseksuaalsus jms). Vaimulikuameti vastuvõtmisele eelneb ettevalmistus, mis toimub piiskopkonna või ordu seminaris, kus kandidaat õpib filosoofiat ja teoloogiat. Seminar ei ole ainult õpingutekoht, vaid ka palve, liturgia ja üldiselt vaimuliku elu kasvatamise koht ning ühiselamu. Õpingute ajal osalevad seminaristid erinevatel praktikatel väljaspool seminari, näiteks haiglates, vanadekodudes, koolides ja kogudustes. Niimoodi saavad nad teoreetilisi teadmisi, aga samas valmistuvad pastoraal-, heategevus-, kooli- ja sotsiaaltööks vms.
Viie aasta pärast pühitsetakse seminarist diakoniks (ta peab olema vähemalt 23-aastane) ja tavaliselt aasta pärast seda preestriks (ta peab olema vähemalt 25-aastane). Enne seda sooritab vaimulikuameti kandidaat lõpueksami ja vestleb piiskopiga, kes seminari rektori hinnangu põhjal annab lõpliku pühitsemisloa. Piiskopiks pühitsemise kandidaat peaks olema vähemalt 35-aastane. Iga vaimuliku seisusega on seotud tsölibaat ehk loobumine abielust.
KUIDAS TOIMUB VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE?
Pühitsemine ehk ordinatsioon tähendab liturgilist tegevust, mille kaudu võetakse pühitsetav vastu vaimuliku seisusesse. See sakrament antakse igal astmel edasi nii: piiskop paneb pühitsetavale käed peale ja ütleb pühitsemispalve, millega ta palub Jumalalt erilist Püha Vaimu jagamist ja neid Tema ande, mis on vajalikud selleks ametiks, millesse pühitsetav pühitsetakse.
KES SAAB VAIMULIKU SEISUSE SAKRAMENTI JAGADA?
Nii diakoniks, preestriks kui piiskopiks pühitsemise sakramendi annab alati ainult piiskop. Piiskopiks pühitsemiseks on vaja vähemalt kolme piiskoppi.
Lisalugemist-kuulamist:
- KKK: 1536-1600
- Kompendium: 322-336
- Piiskopi loeng: Vaimuliku seisuse sakrament