Ristimine on esimene sakrament ja ühtlasi värav kõigi teiste sakramentide juurde. Ristimise kaudu vabastatakse meid pärispatust ja teistest pattudest ning me sünnime uude ellu Jeesuses. Saame Jumala lasteks ja algab meie tõeline sõprus Temaga.
Ristimine on Jumala ja meie vahelise vaimse lepingu märk. See on kokkulepe, milles Jumal lubab alati meiega olla ning aidata meil üles ehitada suhteid Tema ja teiste inimestega. Kui me selle lepingu vastu võtame, lubame Jumalale, et proovime olla Jeesuse moodi.
Lisaks sellele, et ristimisel saame Jumala lapsendatud lasteks, saame ka Kiriku, Kristuse Ihu liikmeteks. Ristimine teeb meid igaveseks ajaks kristlaseks ning laseb meil osa saada Jeesuse preesterlusest – üldisest preesterlusest, millesse kuuluvad kõik usklikud. Jeesusega Tema preesterluses ühendatuna väljendame ristimisarmu nii isiklikus elus kui perekonnas, sõpruses, suhtluses teistega ja Kiriku liikmetena. Mida see täpselt tähendab? Et viime ellu pühaduse kutset, mis on antud kõigile ristitutele. Püha Peetrus tuletab meile seda meelde oma esimeses kirjas: „saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud“ (1Pt 1:15).
Uut elu, mille me ristimisel saame, nimetatakse pühitsevaks armuks. See arm võtab ära pärispatu ja kõik teised patud, aitab meil armastada Jumalat, Temasse uskuda ja Tema peale loota. See aitab meil ka järgida Püha Vaimu, kes juhatab meid elama sellist elu, mida Jumal meid elama kutsub.
Ristimissakramendi seadis sisse Jeesus ise: „Ja Jeesus astus nende [apostlite] juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt 28:18-20)
Ristimine on hindamatu ja asendamatu kingitus Jumalalt – see on Tema armastuse and meile. Tänu sellele oleme Jumala lapsed ning saame kasvada usus, lootuses ja armastuses.
KES VÕIB RISTIMISSAKRAMENDI VASTU VÕTTA?
Ristimissakramendi võib vastu võtta iga inimene, kes ei ole veel ristitud.
Katoliku Kirik ristib nii lapsi kui täiskasvanuid:
- Lapsed on soovituslik ristida varsti peale sündimist. Lapse ristimisel tõotavad vanemad oma last katoliku usus kasvatada.
- Täiskasvanud, kes ei ole ristitud, peavad läbima ettevalmistuse ehk katehheesi ning ristitakse tavaliselt paasavigiilial.
Nii lastel kui täiskasvanutel peab olema vähemalt üks ristivanem.
Ristimist saab vastu võtta ainult üks kord. Katoliku Kirik peab kehtivaks teiste kristlike konfessioonide ristimist, kui see on tehtud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
KUIDAS RISTIMINE TOIMUB?
Ristimine toimub vettekastmise või vee valamise kaudu: ristitav kastetakse kolm korda vee alla või valatakse talle kolm korda vett pähe, lausudes samal ajal sõnad:
„N (ristitava nimi), ma ristin sinu Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel“. Sellele järgneb õliga salvimine ja valge rüüga rüütamine.
Katoliku Kiriku Traditsioon on tavapärase ristimisega võrdseks pidanud ka:
- märtrisurma ristimist – kui keegi valmistub ristimiseks, kuid ei saa seda vastu võtta, sest ta tapetakse enne seda tagakiusamise käigus, siis on tema surm tõeline ristimine
- soovristimist – kui keegi valmistub ristimiseks, kuid ootamatult juhtub temaga midagi ja ta sureb, siis tema tugev soov ristitud saada on tegelikult ristimine
KES SAAB RISTIMISSAKRAMENTI JAGADA?
Tavaliselt ristib vaimulik – piiskop, preester või diakon. Kuid võib ette tulla erandlikke olukordi, kus tuleb kiiresti tegutseda ning preester pole kättesaadav ja sellises olukorras võib ristida iga inimene, kellel on õige intentsioon (ta saab aru, mis on ristimine ja tema kavatsus on päriselt ristida).
Lisalugemist-kuulamist:
- KKK: 1213-1284
- Kompendium: 252-264
- Piiskopi loeng: Ristimise ja kinnitamise sakramendid