Ristimisel saime usu armu. Sellest hetkest peale kuulume Jeesusesse. Kuid meil on vaja tugevdamist, et meie usk võiks jätkuvalt kasvada. Seepärast saame kinnitamise sakramendis Püha Vaimu, kes täiendab meie ristimist. Muidugi saime Püha Vaimu juba ristimissakramendis, kuid nüüd saame Püha Vaimu täiuse koos Tema seitsme anniga.

Kinnitamisel uuendame oma ristimistõotusi. Kinnitamissakrament pitseerib meie ristimise ja tugevdab eluandvaid arme, mille ristimisel saime. Kinnitamine viib meid lähemale Kristusele, tugevdab Püha Vaimu ande, seob meid tihedamalt kokku Kirikuga ning aitab meil oma sõnades ja tegudes järgida Jeesuse eeskuju.

Kinnitamise sakrament sai alguse Püha Vaimu tulekuga nelipühal:
„Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad [apostlid] kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga.“ (Ap 2:1-4)

Uues Testamendis on mitu katkendit, mis kirjeldavad kinnitamise andmist, nt:
„Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu. Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu“ (Ap 8:14-17).