Katoliku Kirik õpetab: „Euharistia on kogu kristliku elu allikas ja tipp. Kõik teised sakramendid, kiriklikud teenimisametid ja apostolaaditegevused on seotud Euharistiaga ning sellele suunatud. Sest pühas Euharistias sisaldub kogu Kiriku vaimne hüve, nimelt Kristus ise, meie Paasapüha.“ (KKK 1324). Kui pühitseme Euharistiat ehk püha Missat, ohverdab Jeesus Kristus ennast (teeb kohalolevaks oma Ristiohvri) meie eest, et ka meie annaksime end armastusest Temale ja ühineksime Temaga pühas Armulauas. Seepärast on püha Missa ehk Euharistia pühitsemine katoliku Kiriku kõige olulisem liturgiline toiming. See on meie usuelu keskne toiming ning peamine viis, kuidas me kogukonnana Jumalat teenime.

Sõna „Missa“ tuleb ladinakeelsest sõnast „missa“ („missioon“, „läkitamine“). See tähendab, et liturgia eesmärk on läkitada usklikud Jeesuse head sõnumit kuulutama ning olema Tema sakramentaalne kohalolu maailmas. Missat nimetatakse ka Euharistiaks (kreeka keeles „eucharistia“ – „tänutoomine“) – see on aeg Jumala kiitmiseks ja tänamiseks kogu Tema lunastustöö eest, mille süda on Kristuse paasamüsteerium (kannatus, surm, ülestõusmine ja taevasseminek).

Püha Missa seadis sisse Jeesus ise. Ta tegi seda viimsel õhtusöömaajal – viimasel õhtul enne seda, kui Ta meie eest suri: „Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!“ Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“ (Mt 26:26-28, vt ka Mk 14:12-25 ja Lk 22:1-23)

Püha Missa on Kristuse eneseandmine Jumal Isale kogu maailma lunastuseks. Sellepärast kutsub Kristus meid püha Missa pühitsemise kaudu elavalt osalema Tema Ohvris, mis kiidab Jumal Isa ja toob meile pääste. Usume, et „Kristuse Ohver ja Euharistia Ohver on üks ja seesama ohver: „Ja kuna selles jumalikus Ohvris, mida Missal pühitsetakse, on kohal ja ohverdatakse veretul viisil seesama Kristus, kes ohverdas end kunagi verisel viisil ristialtaril (…) lepitab see Ohver meid tõesti Jumalaga““ (KKK 1367). Samal ajal on püha Missa tõeline Kristuse õhtusöömaaeg, sest Armulauas annab Ta meile iseenda, oma Ihu ja Vere.

Missat pühitsedes järgime varakristlaste eeskuju, kes kogunesid tunnistama usku sellesse, et Kristus elab edasi liturgias ja usklike elus. Pühal Missal tuleme kokku usklike kogukonnana, ühe Kristuse Ihu paljude liikmetena. Peame meeles kõike, mida Kristus on meie pärast teinud ja ohverdanud ning usume, et Ta jääb tõesti meie juurde. Pühitseme Kristuse elavat kohalolu meie seas, kui ta saab tõeliselt kohalolevaks Euharistias. Osaleme Kristuse Ohvris ning meid toidab ja ravib Tema kohalolu Armulauas, leiva ja veini kujul. Seepärast oleme me kõik kutsutud pühal Missal tõeliselt osalema. Püha Missa ei ole miski, mida preester teeb inimeste jaoks, püha Missa on usklike kogukonna – preestri ja ilmikute kui Kristuse ühe Ihu – ühine teenimine, kiitmine, pühitsemine ja eneseohverdamine Jumalale. Pühal Missal saab meie usk muudetud ja uuendatud, et oleksime Jumala ja üksteise toel valmis olema jüngrid meie pidevalt muutuvas ja väljakutseid täis maailmas.

Pühal Missal on kaks peamist osa – sõnaliturgia ja euharistialiturgia. Sõnaliturgia koosneb Pühakirja lugemistest, jutlusest, usutunnistusest (pühapäeviti ja suurtel pühadel) ja eestpalvetest. Euharistialiturgia algab altari ettevalmistamisega ning saavutab kõrgpunkti Missakaanoniga. Selle palve ajal kutsub preester Püha Vaimu, et leib ja vein muutuksid Kristuse Ihuks ja Vereks. Seejärel on usklikud kutsutud vastu võtma püha Armulauda. Lisaks sõna- ja euharistialiturgiale on sissejuhatus- ja lõpuosa.

Katoliiklastena oleme kohustatud osalema pühal Missal igal pühapäeval ja kohustuslikel pühadel. Kirik kutsub meid osalema Missal võimalusel ka argipäeviti, et austada ja kiita Jumalat ning palvetada koos usukaaslastega. Missa pühitsemine on nii üleilmse Kiriku ka iga üksikisiku usuelu alus. Euharistia annis osalemine toidab, uuendab ja tervendab meid meie usuteel ning annab meile jõudu jätkata Jeesuse päästetööd meie igapäevaelus.