„Pühakirjast ammutab Kirik lakkamatult oma toitu ja jõudu, sest ta võtab selle vastu mitte inimese sõnana, „vaid sellena, mida see tõepoolest on – Jumala sõnana (1Ts 2:13)“. „Isa, kes on taevas, tuleb Pühakirjas armastavalt oma lastega kohtuma ja nendega rääkima“ („Dei Verbum“, 21).“ (KKK 104)
Piibel ehk Pühakiri on kirja pandud Jumala sõna. See on antud kõigile inimestele meie päästmiseks, et võiksime jõuda igavesse ellu. Piibel on elav Jumala sõna – see tähendab, et Jumal ise räägib meiega Piibli kaudu. Seepärast puudutab see elav Jumala sõna jätkuvalt meie südameid – see on meie usu alus ja vaimne toit meie teel taevasse. Piiblit nimetatakse ka Jumala armastuskirjaks inimestele, sest kõik Pühakirjas olevad Jumala sõnad võib kokku võtta vaid ühe lausega: „Ma armastan sind!“. Püha apostel Johannes väljendas seda tõde ilmselgelt: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas“ (1Jh 4:16).
PIIBLI AUTORID
- Jumal – Piibli peamine autor on Jumal. Piiblis on kirjas kõik see, mida Ta ilmutas meie päästmise kohta ja see kõik on kirja pandud Püha Vaimu sisendusel.
- Inimesed – Piibli teisejärgulised, kuid samuti tõelised autorid on inimesed, kelle Jumal valis selleks, et nad koostaksid Püha Vaimu inspiratsiooni all Piibli. Need inimesed olid nagu Jumala tööriistad, kuid ei kaotanud seejuures oma iseloomu, andeid, võimeid, isikuomadusi ega ka seda, kuidas nad otsustasid mingit Jumala tõde kirjalikult väljendada. Enamik autoreid on teada omanimeliste piibliraamatute järgi, teised autorid on aga tundmatud.
PIIBLI INSPIRATSIOON
Kuigi Jumal on Piibli peamine autor, ei pannud Ta Piiblit kirja oma käega. Ta valis inimesed, kes Piibli koostasid. Nad tegid seda algusest lõpuni Püha Vaimu juhendamisel.
Inspiratsioon tähendab Jumala karismaatilist (karisma on Püha Vaimu eriline and, mille keegi saab teatud kogukonna heaks) ja otsest mõju Piibli autoritele – nende mõistusele, vabale tahtele, mälule jne.
Tänu sellele õpetab Piibel kindlalt, ustavalt ja eksimatult seda tõde, mida Jumal tahtis meie päästmiseks ilmutada. Samas olid inimautorid täiesti vabad selles, kuidas Jumala tõde väljendada. Nad kasutasid selleks oma haridust, kogemusi, oskusi, mõtlemist, oma ajastute kirjandusžanre, maailmavaadet jms.
PIIBLI PEAMISED OSAD
- Vana Testament – jutustab valitud rahva ajaloost, mille kaudu valmistas Jumal inimesi ette Jeesuse Kristuse tulemiseks.
- Uus Testament – jutustab Jeesusest Kristusest ja Kiriku algusest, mille Ta rajas oma apostlitele.
PIIBLI PEAMINE TEEMA
Piibel räägib Jumala armastusest kõigi inimeste vastu, Tema plaanist lunastada kogu maailm ja kinkida igavene elu neile, kes tahavad Temasse uskuma hakata. Kõike seda väljendas Jumal oma sõnade ja tegudega, sõlmides mitu korda inimestega lepingu:
- Vana Testament – Vana Leping, täpsemalt mitu korda uuendatud leping, mille Jumal oma valitud rahvaga tegi;
- Uus Testament – Uus Leping ehk viimane ja täiuslik leping, mille Jumal sõlmis kõigi inimestega oma Pojas, Jeesuses Kristuses.
Heebrea kirja autor kirjutab selle kohta kokkuvõtlikult: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu“ (Hb 1:1-2). Ja püha apostel Johannes täiendab: „Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime“ (1Jh 4:9).
PIIBLI KAANON
Piibel on tervik, mis koosneb katoliku Kiriku traditsioonis 73 raamatust (kreeka keeles biblion – kirjarull, raamat; mitmuses biblia – raamatud):
- Vana Testament – 46 raamatut
- Uus Testament – 27 raamatut
VANA TESTAMENT
| SEADUS/ÕPETUS | 1. Moosese, 2. Moosese, 3. Moosese, 4. Moosese, 5. Moosese |
| AJALUGU | Joosua, Kohtumõistjad, Rutt, 1. Saamueli, 2. Saamueli, 1. Kuningate, 2. Kuningate, 1. Ajaraamat, 2. Ajaraamat, Esra, Nehemja, Toobit, Juudit, Ester, 1. Makkabite, 2. Makkabite |
| LUULE | Iiob, Psalmid, Õpetussõnad, Koguja, Ülemlaul, Tarkuseraamat, Jeesus Siirak |
| SUURED PROHVETID | Jesaja, Jeremija, Nutulaulud, Baaruk, Hesekiel, Taaniel |
| VÄIKESED PROHVETID | Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Hagaki, Sakarja, Malaki |
UUS TESTAMENT
| EVANGEELIUMID | Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese |
| AJALUGU | Apostlite teod |
| PÜHA PAULUSE KIRJAD | Roomlastele, 1. Korintlastele, 2. Korintlastele, Galaatlastele, Efeslastele, Filiplastele, Koloslastele, 1. Tessalooniklastele, 2. Tessalooniklastele, 1. Timoteosele, 2. Timoteosele, Tiitusele, Fileemonile |
| TEISED KIRJAD | Heebrealastele, Jaakobuse, 1. Peetruse, 2. Peetruse, 1. Johannese, 2. Johannese, 3. Johannese, Juuda |
| ILMUTUS | Johannese ilmutusraamat |
Selle, millised raamatud kuuluvad kindlasti Piiblisse, määrab Piibli kaanon ehk Püha Vaimu inspireerituks kinnitatud raamatute kogu. Piibli kaanoni kinnitas katoliku Kirik oma Õpetusameti autoriteetiga (paavst koos piiskoppidega, kes jätkavad apostlite ametit).
Kuna eesti keeles ei ole katoliiklikku piiblitõlget, kasutame Eesti Piibliseltsi tõlget. Seetõttu on hea teada, et erinevalt katoliku Kirikust ei pea protestantlikud kirikud seitset Vana Testamendi raamatut inspireerituks. Nende jaoks on need raamatud apokrüüfid, kuid ikkagi kasulikud ja lugemisväärsed. Seepärast on eestikeelses Piibli kaanonis ainult 66 raamatut.
PIIBLI KIRJUTAMISE AEG JA ALGKEELED
Enne Piibli kirjapanemist oli piibellikke pärimusi kaua aega suuliselt edasi antud. Piibli raamatud pandi kirja pika aja jooksul ja eri keeltes:
- Vana Testament – 13.-2. sajand eKr; heebrea, kreeka, katkendid aramea keeles;
- Uus Testament – 1. sajandi lõpuks pKr; kreeka, mõned sõnad ja väljendid ka aramea keeles.
PIIBLI ŽANRID
Piibel ei ole kirjutatud läbinisti ühes žanris, vaid koosneb erinevatest kirjanduslikest vormidest ja žanritest. Näiteks võib Piiblist leida järgmisi žanre: ajalooline jutustus, genealoogia, kroonika, seadus, prohvetlik ettekuulutus, ilmutusraamat, õpetussõna, mõistujutt, luule, draama, tähendamissõna, elulugu, kiri, jutlus.
Teatud kirjanduslik põhiliik või žanr mõjutab konkreetse teksti tõlgendamist – selle järgi saab otsustada, kas peaksime teatud sõna, lauset, katkendit või kogu raamatut tõlgendama metafoorilises või otseses tähenduses.
PIIBLI LUGEMINE JA TÕLGENDAMINE
Katoliiklastena usume, et kogu Pühakiri on Jumala inspireeritud ning sisaldab seda, mida Jumal tahab meile öelda. Seepärast julgustab Kirik meid Piiblit lugema ja selle üle mõtisklema. Samuti julgustab Kirik meid Piiblit tundma õppima, sest nii õpime Jumala sõna paremini mõistma ja ellu viima.
Samas on oluline teada, et katoliiklastena ei peaks me Piiblit iseseisvalt tõlgendama. Esiteks seetõttu, et kuna Piibel on kujunenud pika aja jooksul ning selle on kirja pannud paljud autorid eri aegadel ja erinevates žanrites, ei saa me ise teada, kuidas mingit piibliteksti tõlgendada. Kiriku umbes kahe tuhande aasta pikkune Traditsioon on Piiblit uurinud ja analüüsinud, selle üle arutlenud ja palju palvetanud, ning saab meile öelda, kuidas mingit teksti mõista.
Teiseks ei saa ühel piiblikatkendil olla erinevaid tähendusi, sest üks asi ei saa olla samaaegselt õige ja vale. Ent kui igaüks tõlgendaks Piiblit enda arvamusest lähtuvalt, oleks ilmselt palju erinevaid ja vastuolulisi arusaamu selle ühe tõe kohta, mida Kristus õpetas. See oleks aga ebaloogiline. Seepärast saame me Piiblit tundma õppida Kiriku kaudu, kes õpetab meile selle tähendust.
Lisalugemist:
- KKK 101-141
- Kompendium 18-24
- Vatikani II kirikukogu konstitutsioon Dei Verbum