ADVENDIAEG
Advendiaeg algab esimesel advendipühapäeval (mis on alati 27. novembri ja 3. detsembri vahel) ja lõppeb jõululaupäeval. Advendiaja sisse jääb neli advendipühapäeva.
Advendiaeg on eelkõige jõulude ootamise ja Jeesuse sünniks valmistumise aeg. Lugemised ja advendikaunistused aitavad meis äratada rõõmu ja ootusärevust. Kuigi Jeesus sündis kaks tuhat aastat tagasi, valmistame me iga aasta kõige pimedamal ajal oma südameid ette Tema – Maailma Valguse – tulekuks. Samas ootame advendiajal ka Kristuse teist tulekut aegade lõpul.
Advendiaja kolmandat pühapäeva nimetatakse Gaudete pühapäevaks. Nimetus tuleb selle pühapäeva algussalmist, mis on pärit püha Pauluse kirjast filiplastele ja algab sõnadega: „Gaudete in Domino semper“ („Olge ikka rõõmsad Issandas“) (Fl 4:4).
Advendiaja liturgiline värv on lilla – kurbuse ja patukahetsuse värv. Gaudete pühapäeva värv on aga roosa, mis sümboliseerib sellele päevale kohast rõõmu.
JÕULUAEG
Jõuluajal tähistame Jeesuse Lihakssaamist – Jumal tuleb maailma, et meid päästa ja meile lootust tuua.
Kirik tähistab Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril. See on sümboolne kuupäev, mis langeb viiendale päevale pärast talvist pööripäeva. Niisiis tähistame just pärast päikeseaasta kõige pimedamat hetke seda, et Sõna sai Lihaks ja tuli meie keskele elama kui Maailma Valgus.
Jõulupüha on kirikukalendris ülestõusmispüha järel tähtsuselt teine püha. Jõuluoktaav algab jõulupühal ja lõppeb pärast Jumalasünnitaja Maarja suurpüha, mida tähistame 1. jaanuaril (oktaav tähendab kaheksat, seega kestab jõuluoktaav kaheksa päeva). Seejärel keskendub kirikukalender epifaaniale ehk Issanda ilmumispühale (kolmekuningapäevale), mil meenutame seda, kuidas kolm tarka kui kõigi rahvaste esindajad tunnistasid Jeesust Jumala Pojana. Jõuluaja lõpetab Jeesuse ristimispüha, mis sümboliseerib maailma puhastamist Kristuse enda kaudu.
Jõuluaja liturgiline värv on valge – puhtuse ja rõõmu värv.
PAASTUAEG
Paastuaeg algab tuhkapäeval ja kestab nelikümmend päeva. See neljakümne päevane aeg meenutab meile, kuidas Jeesus nelikümmend päeva ja ööd kõrbes palvetas, paastus ja saatana kiusatustele vastu astus.
Paastuaeg on meeleparanduse ja valmistumise aeg, et võiksime puhta südamega osa saada ülestõusmispüha rõõmust. Kolm traditsioonilist meeleparandusvormi – palve, paast ja almuste andmine – väljendavad pöördumist meie suhetes Jumala, iseenda ja teiste inimestega (vt KKK 1434). Paastuaeg kutsub meid mõtisklema Kristuse lunastava kannatuse ning selle üle, kuidas meie seda lunastust vastu võtame. Lunastus istutati meie hinge ristimisel, kui lubasime öelda lahti saatanast ning elada ustavalt Kristust teenides puhast ja püha elu. Meie päästmine oleneb sellest, kuidas neid lubadusi täidame.
Paastuaja neljandat pühapäeva nimetatakse Laetare pühapäevaks. Selle pühapäeva nimetus tuleb püha Missa algussalmist: „Laetare Jerusalem“ („Rõõmusta, Jeruusalemm“).
Paastuajal ei laulda „Halleluujat“. Samuti ei laulda „Gloriat“ (välja arvatud Issanda kuulutamise suurpühal ja püha Joosepi suurpühal, mis võivad langeda paastuajale). Paastuajal ei kaunistata altarit lilledega ning pillimäng on soovituslik ainult selleks, et toetada laulmist.
Paastuaja liturgiline värv on lilla, kuid Laetare pühapäeval võib kasutada roosasid rüüsid.
ÜLESTÕUSMISAEG
Ülestõusmisaeg algab paasaöö vigiiliaga ja kestab kokku viiskümmend päeva. See on meie usuelu keskse sündmuse – meie Issanda ülestõusmise – tähistamise aeg.
Ülestõusmispühale eelnevat nädalat nimetatakse pühaks nädalaks. Püha nädal algab palmipuudepühaga – päevaga, mil Kirik meenutab, kuidas Jeesus sõitis kuninglikult Jeruusalemma, et viia lõpule lunastustöö. Püha nädala tipp on püha paasatriduum: Jeesuse kannatus, surm ja ülestõusmine.
Paasatriduum algab suure neljapäeva õhtul Issanda viimse õhtusöömaaja Missaga. Järgmist päeva – suurt reedet – nimetatakse suureks seepärast, et sel päeval lunastati inimkond patu ja surma orjusest. See on kogu kirikuaasta kõige süngem päev, sest meenutame Jeesuse surma ja haudapanekut. Suurel reedel on tabernaakel ja altar tühjad ning ristid ja krutsifiksid kinni kaetud. Sel päeval ei pühitseta Missat – Jeesus ise toob ohvri ristil – vaid peetakse Issanda kannatusliturgiat. Liturgial loetakse Jeesuse kannatuslugu püha Johannese evangeeliumi järgi ja austatakse risti. Jagatakse varem pühitsetud Armulauda.
Triduumi tipphetk on paasavigiilia vaikse laupäeva õhtul. Vigiilia algab täielikus pimeduses. Alles „Gloria“ laulmise ajal süüdatakse uuesti tuled. Kirikukellad, mis on alates suure neljapäeva õhtust vaikinud, hakkavad jälle lööma. See kõik näitab meile, et Kristus on üles tõusnud.
Paasavigiiliaga algab ülestõusmisoktaav – kaheksapäevane periood, mil Kirik tähistab Jeesuse ülestõusmist. Nelikümmend päeva pärast ülestõusmispüha tähistame Jeesuse taevasseminekut. Ülestõusmisaeg lõppeb nelipühal, mil tähistame Püha Vaimu väljavalamist.
Ülestõusmisaja liturgiline värv on valge. Palmipuudepühal ja suurel reedel kasutatakse punast, mis sümboliseerib kannatust. Kuna punane on ühtlasi tule värv, kasutatakse seda ka nelipühal.
TAVALINE AEG
Kirikuaastas on kaks perioodi, mida nimetatakse tavaliseks ajaks. Esimene neist algab Jeesuse ristimispühaga, kestab umbes seitse nädalat ning lõppeb tuhkapäevale eelneval teisipäeval. Teine algab nelipühale järgneval esmaspäeval, kestab umbes kolmkümmend nädalat ning lõppeb vahetult enne esimest advendipühapäeva. Seega on tavaline aeg kirikuaasta kõige pikem periood.
Tavalist aega nimetatakse niimoodi just seetõttu, et see ei ole osa mingist erilisest liturgilisest perioodist, vaid on sõna otseses mõttes tavaline. Kuid sellegipoolest on tavaline aeg liturgilises kalendris väga oluline – see ühendab kirikuaasta erilisi perioode ning tuletab meile meelde, et Jumal armastab meid meie tavalistes, igapäevastes hetkedes. Tavalise aja sisse jäävad ka mitmed kirikupühad ja suurpühad, näiteks Pühima Kolmainu suurpüha, Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha, Jeesuse Pühima Südame suurpüha, püha Ristija Johannese sünnipäev, pühade apostlite Peetruse ja Pauluse suurpüha, pühima Neitsi Maarja taevassevõtmise suurpüha, kõigi pühakute suurpüha, hingedepäev.
Tavalise aja liturgiline värv on roheline, mis sümboliseerib elu ja lootust.