Paastuaja 3. pühapäeva mõtisklus
Paastuaja kolmanda pühapäeva lugemised tegelevad elava vee sümboliga. See vesi tähendab Jumala elu, Tema armastust, mille saame. Seepärast, kui mõtleme vee sümbolist, meenutab see meile kohe ristimist. Väärib märkimist, et elav vesi on väga oluline Paasaöö liturgia osa (pidulik ristimisvee õnnistamine ja seejärel ristimisliturgia, kui on ristimissakramendi kandidaadid). Ristimissaladuse läbi oleme kastetud Jeesuse surma ja ülestõusmisse.
Paastuaja kolmanda pühapäeva evangeeliumikatkend jutustab Jeesuse kohtumisest Samaaria naisega. Jeesus ütleb, et Ta on oodatud Messias, see, kes võib anda naisele elava vee anni, millel on vägi muuta tema elu igaveseks. Jeesus selgitab ka, mis on see elav vesi – see on lõppude lõpuks Jumal ise, kes annab iseenda, oma elu, inimestele annina. Jumal – see tähendab terve Kolmainsus, kes tuleb Jeesuse kaudu Pühas Vaimus kõigi oma andidega selle inimese südamesse, kes palub Temalt elavat vett. Muidugi toimub see kõigepealt ristimisel ja siis iga kord, kui uuendame ning süvendame oma armastussuhet Jumalaga, kui uuesti ja uuesti kutsume Teda oma ellu. Kui Ta tuleb meie südamesse kõigi oma andidega, teeb Ta nii, et meie elu saab mõttekaks (meil ei ole enam janu) ja meil on lootus igaveseks eluks (allikas, mis voolab igavesse ellu).
Isa Wodek

