Kutse osaleda Püha Risti palverännaku jalgsiraja koostamisel 17.-20.08.2026

Kristlikus traditsioonis on palverännakutel eriline koht. Nende sügavad juured ulatuvad tagasi Vana Testamendini ning järgides iisraellaste traditsiooni käis ka Jeesus Kristus ise palverännakul, eelkõige Jeruusalemmas. Kuid Tema tulemisega sai ilmsiks midagi erakordset: ülim palverännak, mis üldse võimalik on. Lihakssaamisega ühines Ta inimkonna füüsilise ja vaimse teekonnaga. Ristisurma, ülestõusmise ja taevasseminekuga avas Ta uue palverännaku – igavesse ellu – kutsudes meid käima Tema teed ja olles sel teel koos meiega: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu“ (Jh 14:6).

Tänapäevases mõttes palverännakud said alguse pärast Kristuse surma ja ülestõusmist. Kristlased hakkasid tegema rännakuid kõigepealt Pühale Maale, kuid seejärel ka Rooma ja teistesse pühapaikadesse (pühamutesse, basiilikatesse jms), mis on seotud Jumala, Neitsi Maarja, pühakutega või kus on toimunud ilmutused. Palverännaku võib aga teha ka lihtsasse kodulähedasse kirikusse või kabelisse, sest palverännak on eelkõige vaimne teekond, mille eesmärk on isiklik ja sügav kohtumine Jumalaga, et usus kasvada, meelt parandada ja vaimselt uueneda.