Septembris 2024 tervitasid kõik Eesti katoliiklased suure õhinaga paavst Franciscuse otsust muuta Eesti Apostellik Administratuur Tallinna piiskopkonnaks. Senisest apostellikust administraatorist piiskop Philippe Jourdanist sai täieõiguslik Tallinna piiskopkonna piiskop. Nii juhtuski, et kavandatud Eesti Apostelliku Administratuuri 100. juubeli asemel saime 3. novembril Tallinnas tähistada hoopis meie piiskopi ametisseseadmist. Mul oli au olla kohal Pärnu koguduse esindajana ning piduliku Missa hiilgus jättis mulle kustumatu mulje.

Olles Pärnus harjunud nägema Missal maksimaalselt mõndkümmet inimest, näis juba inimesi täis Peeter-Pauli katedraal omaette elamusena. Veel suurem oli mu üllatus, kui Tallinna kogudusepreester isa Tomasz kutsus mind koos kohaliku koguduse noortega Missa ajal värsket Tallinna piiskoppi õnnitlema. Õnnitlusdelegatsiooni liikmena sain koha kiriku eesotsas, altarist paremal. Väikese värinaga eesootavast tähtsast ülesandest lasin liturgia ilul end kaasa viia.

Pidulik Missa oli tõeliselt võimas kogemus. Kaunilt kõlava Veni Creator Spiritus hümni saatel astusid altari poole kümned preestrid, piiskopid ja üks kardinal. Piiskopi ametisseseadmine algas peapiiskop Georg Gänsweini etteloetud dokumentidega, mis nuntsiuse poolt kanti ette originaalis – itaalia keeles. Peale iga dokumendi ettelugemist koguduseliikmete ovatsioonide saatel ulatas nuntsius isa Philippe’ile piiskopisaua ning Tallinna piiskop oligi nõuetekohaselt ametisse seatud. Maarjamaa noorte katoliiklaste esindajana oli mul au teda õnnitleda.

Piiskopi ametisseseadmise järel jätkus pidulik Missa. Kuna liturgiat pühitsesid mitmest rahvusest vaimulikud, tehti seda ladina keeles, mis lisas kogu sündmusele hingematvalt ilusa, müstilise tooni. On hämmastav, meeliülendav kogemus osaleda pühal Missal keeles, mis on kandnud Kirikut läbi sajandite. Liturgia ajal võis ennastunustavalt tunda end justkui ajas rännanuna, tagasi Kiriku hiilgeaegade juures, mil Maarjamaa katoliiklased tulid eelmisel või üle-eelmisel korral tervitama oma uut piiskoppi.

Peale püha Missat jätkus tähistamine Estonia teatri Valges Saalis, kus peale lühikest kultuuriprogrammi Püha Miikaeli Poistekoori poolt ning siseministri ja vastse Tallinna piiskopi sõnavõttu said külalised keha kinnitada ning omavahel suhelda. Minu jaoks oli vastuvõtul osalemine suursündmus, sest täitus minu ammune unistus: sain kohtuda ja vahetada paar sõna paavsti nuntsiusega Baltimaades, peapiiskop Georg Gänsweiniga, kes paavst Benedictus XVI isikliku sekretärina on olnud mulle suureks eeskujuks.

Piiskop Philippe’i sõnad õnnitlusi vastu võttes olid lihtsad: „palveta minu eest.“ Oma jutluses Missa ajal õhutas ta Eesti katoliiklasi palvetama, et nende uus piiskop oleks parem kui vana piiskop (mõlemad on tegelikult sama isik). Nende sõnade ajal mõistsin piiskopi sügavat vagadust, arusaama oma positsioonist ja sellega kaasnevast vastutusest ning konstateerisin fakti, et ta on ainuõige mees Tallinna piiskopi ametikohale. Selle arusaamaga ei jäägi üle muud, kui isa Philippe’i oma palvetes alatiselt meeles pidada, sest tema palvetab meie, Maarjamaa katoliiklaste väikse, ent kasvava pere eest lakkamatult.

Joosep Ailiste