Haigete salvimine, mida nimetati varem viimseks võidmiseks, on teine tervendussakrament. Haigete salvimise sakrament annab erilise armu, mis ühendab haige inimese Kristuse kannatustega ning annab talle jõudu, julgust, rahu ja lootust. Mõnikord tervendab see sakrament inimese ka tema haigusest, kuid igal juhul valmistab see haige ette teekonnaks Jumala koju.
Kui Jeesus tuli maailma, et meid lunastada – võita patt, surm ja saatan ning avada meile uuesti värav igavesse ellu – siis oli haigete tervendamine üks osa Tema teenimisest. On palju evangeeliumikatkendeid, mis räägivad sellest, et Jeesus tundis väga sügavalt kaasa haigetele ja tervendas paljud neist. Alati hoolitses Ta inimese eest tervikuna – nii hinge kui ihu eest – rõhutades, et hingehaigus ehk patt on palju ohtlikum kui ihuhaigus, sest kõige tähtsam on inimese lunastus.
Üht näidet sellest, kuidas Jeesus tervendab inimese tervikuna, võime lugeda püha Matteuse evangeeliumist:
„Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“ Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See teotab Jumalat!“ Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames? Sest kumb on kergem, kas öelda: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!“? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,“ – siis ta ütles halvatule – „tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“ Ja too tõusis ning läks koju“ (Mt 9:2-7).
Jeesus tahtis, et Kirik jätkaks Tema tervendamistööd, sellepärast seadis Ta sisse haigete salvimise sakramendi. Püha Jaakobus annab sellest sakramendist oma kirjas tunnistust niimoodi:
„Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks“ (Jk 5:14-15).
Kui võimalik, peaks haige inimene enne haigete salvimise sakramendi vastuvõtmist pihtima. Ent kui see ei ole võimalik, sest haige on näiteks teadvusetu või juba suremas, siis toimib haigete salvimise sakrament samal ajal ka pihisakramendina, andes andestuse ilma pattude tunnistamiseta. Seepärast on haigete salvimise sakrament väga ilus ja võimas Jeesuse and.
KES VÕIB HAIGETE SALVIMISE VASTU VÕTTA?
Iga katoliiklane, kes on surmaohus, tõsise haiguse seisundis või on saanud 65-aastaseks. Kui haigus süveneb või lisandub veel mõni raske haigus, võib seda sakramenti vastu võtta mitu korda uuesti.
KUIDAS HAIGETE SALVIMINE TOIMUB?
Piiskop või preester salvib kõigepealt haige inimese laupa õliga (mille pühitses piiskop kriisamimissal), öeldes:
„Selle püha salvimise läbi aidaku sind Issand oma armastuses ja helduses Püha Vaimu armuga.“
Haige vastab: „Aamen.“
Seejärel salvib piiskop või preester haige peopesasid, öeldes:
„Issand, kes vabastab sind patust, päästku sind ja äratagu sind üles.“
Haige vastab: „Aamen.“
KES SAAB HAIGETE SALVIMISE SAKRAMENTI JAGADA?
Haigete salvimise sakramenti saab jagada ainult piiskop või preester, sest tavaliselt kaasneb haigete salvimisega ka pihisakrament.
Lisalugemist-kuulamist:
- KKK: 1499-1532
- Kompendium: 313-320
- Piiskopi loeng: Haigete salvimise sakrament; matused