Ristimisel saime Jumala lasteks, saime jumaliku elu. Armulaud ehk Euharistia toidab ja tugevdab meis seda jumalikku elu.
Armulauasakramendi seadis sisse Jeesus viimsel õhtusöömaajal:
„Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!“ Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“ (Mt 26:26-28, vt ka Mk 14:12-25 ja Lk 22:1-23)
Pühal Missal, konsekratsiooni ehk leiva ja veini pühitsemise ajal (mis on püha Missa keskne osa), kordab preester või piiskop Jeesuse sõnu:
„Võtke ja sööge sellest, teie kõik: see on minu ihu, mis teie eest antakse“ – „Võtke ja jooge sellest, teie kõik: see on uue ja igavese lepingu karikas, minu veri, mis teie ja paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks. Tehke seda minu mälestuseks“ ning Püha Vaim muudab leiva ja veini Kristuse Ihuks ja Vereks.
See tähendab, et see, mis toimus suurel neljapäeval (Euharistia sisseseadmine) on sama Jeesuse ohver, mis toimus suurel reedel (Jeesus ohverdas ennast ristil) ja mis toimub iga püha Missa ajal. Jeesus andis oma elu kogu maailma eest ainult üks kord, kuid Ta teeb oma ohvri meile kohalolevaks iga kord, kui pühitseme Euharistiat. Ta teeb seda selleks, et ka meie võiksime osaleda Tema lunastusteo viljades. Jeesuse viimne õhtusöömaaeg, Ristiohver ja Euharistia on üks ja seesama ohver. Ohver ja ohverdaja on sama, erineb vaid ohverdamise viis: verine ristil ning veretu Jeesuse viimsel õhtusöömajal ja igas Euharistias. Euharistia näitab, kui palju armastab meid Jeesus, kes annab meile iseenda oma Ihus ja Veres, et muuta meid üha rohkem enda sarnaseks. Tõepoolest, Euharistia teeb meid Kirikuks ehk Jeesuse Ihuks.
Euharistia on kõige suurem aare, mille Jumalalt saanud oleme, sest Euharistias annab Jeesus meile iseenda. Seepärast on Euharistia „kogu kristliku elu allikas ja tipp“ (KKK 1324). Jeesus kutsub meid tungivalt Teda Armulauasakramendis vastu võtma: „Aamen, aamen, ma ütlen teile: kui te ei söö Inimese Poja liha ja ei joo tema verd, ei ole teie sees elu“ (Jh 6:53).
Armulaud kannab meie elus palju vilja: see ühendab meid sügavamalt Kristusega, on meie hinge jaoks vaimne toit – hoiab, süvendab ja uuendab meis ristimise armu ehk Jumala elu, kaitseb meid tulevikus raskete pattude eest, kustutab kerged patud ning ühendab meid sügavamalt teiste Kiriku liikmetega.
KES VÕIB ARMULAUDA VASTU VÕTTA?
Katoliku Kirikus võivad Armulauda vastu võtta katoliiklased, kes on selleks õigesti valmistunud ja vabad raskest patust ehk surmapatust. Kui teame, et oleme teinud raske patu, peaksime enne Armulaua vastuvõtmist kindlasti pihile minema. Enne Armulaua vastuvõtmist tuleb ka vähemalt tund aega paastuda.
KES SAAB ARMULAUDA PÜHITSEDA?
Armulauda saab pühitseda ainult piiskop või preester.
Lisalugemist-kuulamist:
- KKK: 1322-1419
- Kompendium: 271-294
- Piiskopi loeng: Armulauasakrament