Jorge Mario Bergoglio sündis 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Itaalia immigrantide pojana. Paavst Franciscus sai temast 13. märtsil 2013, mil ta valiti Rooma-Katoliku Kiriku 266. paavstiks. Franciscus on esimene Ameerika kontinendilt pärit ja jesuiidist paavst. Oma nime võttis ta püha Assisi Franciscuse järgi.
Tulevane paavst lõpetas õpingud keemiatehnikuna ja valis seejärel preestrikutse, astudes Buenos Airese piiskopkondlikusse seminari. 11. märtsil 1958 astus ta noviitsina Jeesuse Seltsi. Aastatel 1964–1965 õpetas noor jesuiit Santa Fé Inmaculada Kolledžis kirjandust ja psühholoogiat ning 1966. aastal sama ainet Salvadori Jesuiitide Kolleegiumis Buenos Aireses. Aastatel 1967–1970 lõpetas ta oma teoloogiaõpingud San José Kolleegiumis, Argentiina jesuiitide seminaris (San Miguelis Buenos Aireses).
13. detsembril 1969 ordineeriti Jorge Mario Bergoglio preestriks. 1973 määrati ta jesuiitide Argentiina provintsiaaliks, selles ametis oli ta kuus aastat. Hiljem naasis ta San Jose Kolleegiumi, teenides seal rektorina (1980-1986) ning ka kogudusepreestrina San Miguelis. 1986. aasta märtsis läks ta Saksamaale doktoritööd lõpetama; seejärel saadeti ta Salvadori Jesuiitide Kolleegiumisse Buenos Aireses ja seejärel Córdoba linna jesuiitide kiriku juurde vaimulikuks juhendajaks ja pihiisaks.
27. mail 1986 ordineeriti ta piiskopiks ja määrati Buenos Airese abipiiskopiks. Oma piiskopimotoks valis ta „miserando atque eligendo“ [moto on võetud Püha Beda Auväärse jutlusest, kes kommenteerides Püha Matteuse kutsumust, kirjutab: „Vidit ergo Jesus publicanum, et quia miserando atque eligendo vidit, ait illi, „Sequere me“ “ (Jeesus näeb siis maksukogujat ja kuna ta vaatab teda halastusega ja teda valides, ütleb ta talle: „Järgne mulle.“)] ning paigutas oma vapile Jeesuse seltsi sümboliks olevad tähed IHS. 1998. aasta veebruaris sai temast Buenos Airese peapiiskop. Kolm aastat hiljem, 2001. aasta veebruaris kinnitas Johannes Paulus II Jorge Mario Bergoglio kardinaliks. Kardinal Bergoglio palus usklikel mitte tulla Rooma tema kardinalikssaamist tähistama, vaid pigem annetama vaestele selle, mille nad oleksid reisile kulutanud. Nii preestri kui piiskopina oli kardinal Bergoglio kuulus oma kaine ja range eluviisi poolest.
2005. aasta aprillis võttis kardinal Bergoglio osa konklaavist, kus valiti paavst Benedictus XVI. Samal aastal määrati ta Argentiina piiskoppide konverentsi presidendiks ning selles ametis teenis ta 2011. aastani.
13. märtsil 2013 valiti toona 76-aastane Jorge Bergoglio Rooma-Katoliku Kiriku paavstiks. Pärast paavstiks saamist eelistas ta Vatikani Apostelliku palee asemel elada Vatikani külalistemaja Santa Marta lihtsas kahetoalises korteris.
Paavst Franciscus andis välja mitmeid dokumente, nende hulgas entsüklikaid, apostellikke ekshortatsioone, apostellikke kirju jm (vt artikli all olevat linki). Ta tegi arvukaid pastoraalreise eri riikidesse, osaledes sealhulgas ka Rios, Krakovis, Panamal ja Lissabonis toimunud Ülemaailmsetel Noortepäevadel, kus ta kohtus miljonite noorte katoliiklastega. Oma teenimisameti algusest peale näitas paavst Franciscus erilist hoolt vaeste, nõrkade ja perifeerias elavate inimeste, keskkonna ja pere vastu.
25. septembril 2018 külastas paavst Franciscus Eestit ning pühitses Missa Tallinna Vabaduse väljakul.
Paavst Franciscus lahkus meie seast ülestõusmisoktaavi esmaspäeval, 21. aprillil 2025.
Lisalugemist:
- Kõik paavst Franciscuse dokumendid Püha Tooli kodulehel
- Paavst Franciscuse Eesti visiidi jutlus, kõned, pöördumised ja fotod
- Entsüklika „Usu valgus“ („Lumen Fidei“), Eesti Apostellik Administratuur, 2013
- Entsüklika „Ole kiidetud“ („Laudato Si“), kirjastus Gallus, 2018
- Paavst Franciscus „Jumala nimi on halastus“, kirjastus Gallus, 2016
- Andrea Tornielli „Franciscus. Paavst uuest maailmast“, kirjastus Gallus, 2018