Sakramentaalid on teatud esemed või toimingud, millel on Kiriku õnnistus ning mida kasutatakse selleks, et paluda Jumalalt vaimseid ja ajalikke ande. Kirik on sakramentaalid sisse seadnud selleks, et õnnistada teatavaid kiriklikke ameteid, eluseisusi, kristliku elu olukordi ja vagadusesemeid.
KUIDAS SAKRAMENTAALID TOIMIVAD?
Teatud esemest saab sakramentaal vaimuliku õnnistuse kaudu. Õnnistus teeb selle eseme Jumala omaks ja pühendab selle Talle ning seejärel hakkab Tema selle kaudu tegutsema. Seepärast on väga oluline lasta sakramentaale õnnistada – ilma õnnistuseta ei ole neis Jumala armu ega Kiriku lubatud ande. Kui usuksime, et arm ja vaimsed annid tulevad sakramentaalist endast, oleks see lihtsalt ebausk ning sakramentaali alandamine pelgalt talismaniks. On oluline meeles pidada, et arm tuleb alati Jumalalt, sakramentaal on lihtsalt üks võimalik vahend, kanal, mille kaudu Ta tegutseb. Sakramentaalid ei anna Püha Vaimu armu samal viisil nagu sakramendid, vaid valmistavad Kiriku palve läbi ette armu vastu võtma ja sellega koos tegutsema.
Sakramentaalid annavad meile Jumala armu tänu sellele, et Kirik palvetab inimeste eest, kes sakramentaale kasutavad, ja ka tänu vagaduskommetele, mille jaoks neid kasutatakse. Sakramentaalid ei kaitse meid automaatselt kurja eest. Näiteks ei tähenda skapulaari kandmine, et võime rahuliku südamega surmapattu teha, sest nagunii oleme päästetud – skapulaar sümboliseerib hoopis pühendumust Maarjale ning on meie vaikne palve pääsemise eest, mida Maarja kindlasti kuulda võtab. Samuti ei pese pühitsetud vesi meid puhtaks kergetest pattudest, kui selle kasutamisega ei kaasne tõeline patukahetsus. Sakramentaalid ise ei päästa hingi, kuid on taevase abi vahendid inimestele, kes neid õigesti kasutavad.
SAKRAMENTAALIDE LIIGID
VAIMULIKU ÕNNISTUS
Kõik õnnistused on sakramentaalid. Selliste sakramentaalide hulka kuuluvad näiteks kirikute, altarite, pühade õlide, sakraalsete anumate ja rõivaste ning kellade õnnistamine; kloostri abti või abtissi õnnistamine, neitsite ja leskede konsekreerimine, ordutõotuste andmise riitus, Kiriku teatud teenimisametite (lektorid, akolüüdid, katehheedid jt) õnnistamine; pühitsetud veega piserdamine ning palmiokste, küünalde või tuha õnnistamine.
Muidugi võivad ka ilmikud asju või inimesi õnnistada ning sageli me teemegi seda, näiteks kui õnnistame oma lapsi, toitu või advendipärgi. Ent ilmiku õnnistus on siiski vaid palve Jumalale. Ainult vaimuliku õnnistus – mille taga on kogu Kiriku autoriteet ja palve – saab teatud esemest sakramentaali teha.
EKSORTSISM
Eksortsism on Kiriku ametlik palve Jeesuse Kristuse nimel selle eest, et teatud inimene või ese oleks kaitstud kurja vaimu eest ning saaks vabaks tema võimu alt. Jeesus viis selliseid palveid ise läbi (vt nt Mk 1:25-26) ja usaldas selle meelevalla ja ülesande Kirikule (vt nt Mk 3:15). Ametlikku ehk suurt eksortsismi tohib läbi viia üksnes selleks ettevalmistatud preester ja ainult piiskopi loal või piiskop ise. Lisaks suurele eksortsismile on olemas ka nn lihtsad eksortsismid ehk Jumala kaitse palumine, mis sisalduvad teatud palvetes ja esemetes (nt püha peaingel Miikaeli palve, püha Benedictuse medaljon).
ÕNNISTATUD VAGADUSESEMED
Kirik õnnistab lugematul hulgal esemeid, mida kasutatakse teatud vagaduskommetes. Olulisemad neist on näiteks pühitsetud vesi, krutsifiksid, palvehelmed, medaljonid, skapulaarid, Jeesuse, pühima Neitsi Maarja ja pühakute pildid, tuhk, palmioksad. Mõned neist (näiteks küünlad, tuhk ja palmioksad) antakse meile liturgia kaudu. Mõned jällegi (näiteks skapulaar, roosipärja palvehelmed ja imettegev medaljon) on seotud pühima Neitsi Maarja ilmutustega. Õnnistatud esemed mängivad vagaduskommetes ja iga katoliiklase usuelus väga olulist rolli ning neid tuleb kohelda väärikalt ja austusega.
KEHAHOIAKUD JA ŽESTID
Teatud kehahoiakud ja žestid, näiteks peakummardus Jeesuse püha nime juures püha Missa ajal või ristimärk, on sakramentaalid. Kasutame neid tihti ja seega kahjuks sageli kergekäeliselt ja mõtlematult. Võime kergesti unustada, et ristimärki tehes tunnistame oma usku Kolmainu Jumalasse ja lunastusse. Selliseid toiminguid tuleks teha väärikalt ja pühendunult, sest Kirik on need sisse seadnud selleks, et aidata meil kasvada armastuses Jumala vastu.
MIDA TEHA KASUTUSKKÕLBMATUKS MUUTUNUD SAKRAMENTAALIGA?
Kui sakramentaal on katki läinud või nii kulunud, et seda ei saa enam kasutada, ei tohi seda lihtsalt prügikasti visata. Näiteks põlevast materjalist sakramentaalid (skapulaarid, pühad raamatud jms) tuleks põletada, suuremad mittepõlevast materjalist sakramentaalid maha matta. Kõige lihtsam on aga viia kulunud või katkiläinud sakramentaal preestri kätte.