Palve on meie kahekõne ja koosolemine Jumalaga. Palvetades usaldame Jumalale kõik oma vajadused, raskused, rõõmu ja tänu. Nii nagu räägime hea sõbraga ja jagame temaga kõike, mis meie elus toimub, saame rääkida ja oma elus toimuvat jagada ka Jumalaga. Ja nii nagu kuulame oma sõpru, saame kuulata ka Jumalat. Palvetades võib küll tunduda, et Jumal vaikib… kuid tegelikult Ta hoopis kuulab meid väga tähelepanelikult. Tavaliselt vastab Ta väga diskreetselt meie südames. Tunneme seda nagu mingit tugevat ja konkreetset tunnet, mõtet või inspiratsiooni. Mõnikord peame aga natuke ootama ja vastus tuleb alles tüki aja pärast mõne sündmuse, teise inimese või hoopis hea raamatu kaudu. Sageli vastab Jumal meile ka oma sõna – Piibli – abil.
MIKS PEAKSIME PALVETAMA?
Palve – meie kahekõne Jumalaga – põhineb meie usul. Kui armastame Jumalat ja usume Temasse, siis tahame Temaga rääkida. Kui avame palves Jumalale oma südame, siis avastame, et Ta annab meile vastu oma armastust ning meie usk ja armastus Tema vastu kasvavad. Püha Augustinus on öelnud, et ainult see, kes palvetab, oskab tõesti elada. Palve on meie elus justkui vaimulik hapnik, vesi ja toit, ilma milleta ei saa me elada. Regulaarne palve on parim viis hoida elus ja tugevdada oma suhet Jumalaga – me palvetame selleks, et Temaga lähedasemaks saada.
Tänu palvele:
- näeme paremini kogu maailma ja teisi inimesi
- oskame paremini väärtustada, hinnata, otsustada ja valikuid teha
- täidame paremini oma kohustusi ja ülesandeid
- õpime üha rohkem tundma, kes on Jumal ja milline Ta on
- saame jõudu, toetust ja lohutust rasketes olukordades
- õpime paluma Jumalalt seda, mida vajame, ning avastame, et sõltume Temast
- õpime tänulikud olema, andeks paluma ja andeks andma
- jääme oma usu juurde isegi raskustes ja elame rõõmuga
- saame aru, mis on Jumala plaan meie jaoks
- õpime paremini ära tundma Jumala häält meie elus ja Talle vastama, Temaga koostööd tegema
MILLAL JA KUS PALVETADA?
Kõige lihtsam vastus on: alati ja kõikjal, kui seda vajame! Palvetada võib kirikus või koduaias, autos sõites või tööd tehes, esimese asjana ärgates ja viimase asjana enne uinumist. Õige intentsioon muudab palveks kõik meie päeva hetked – nii meie lootused, tööd, rõõmud kui kannatused.
Kuid muidugi peaks meie palve olema regulaarne. Regulaarse palveharjumuse kujundamisele aitab kaasa, kui meil on kindel aeg ja koht selleks, et saaksime olla rahus ja vaikuses ning keskenduda Jumalale. Abiks on, kui meie palvekohas on rist või krutsifiks ning mõni pühapilt või -kuju. On ka mõned konkreetsed ajad, mil oleks eriti hea Jumala poole pöörduda ja Temaga rääkida. Need ajad on seotud meie päeva- ja nädalarütmiga, liturgilise aasta ning erinevate sündmuste ja olukordadega:
- iga päeva algus ja lõpp – alustame päeva koos Jumalaga, palume Tema õnnistust, usaldame Talle oma raskused; päeva lõpus täname Teda kõige eest ning palume andeks oma eksimuste pärast
- pühapäev – see on Jumala päev, Kristuse ülestõusmise päev
- advendiaeg, jõuluaeg, paastuaeg, ülestõusmisaeg – need on liturgilise aasta perioodid, mil tähistame meie usu kõige tähtsamaid sündmusi
- raskustes ja kannatustes – siis, kui vajame Jumala abi
- õnnes ja rõõmus – et Jumalat kõige eest tänada
KUIDAS PALVETADA?
Nii nagu inimeste vaheline suhtlus võib väljenduda väga erinevat moodi, on ka Jumalaga suhtlemiseks palju võimalusi. Palvetada võib sõnade ja lauludega, tekstide ja kujutlusvõime abil, palvustel osaledes või vaikuses, kindlate vormelite järgi või spontaanselt, üksi või koos teistega. Igaüks võib enda jaoks välja kujundada palveharjumused, mis sobivad just talle ning aitavad tal Jumalaga lähedasemaks saada.
Isiklikus palves on hea meeles pidada:
- seisan Jumala ees, kes on minu Isa, minu Päästja, kes mind lõpmatult armastab, ja mina olen tema laps
- pühima Jumala ees olen lihtsalt patune ja vääritu – sellepärast on vaja alandlikkust
- palvetan kogu oma olemusega – kasutan oma mõistust, vaba tahet, tundeid, mälu, kogemusi, kujutlusvõimet, südant, žeste, kehahoiakuid jne – nii nagu Jeesus õpetab: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!“ (Mk 12:30)
- palve alguses on hea paluda Püha Vaimu abi, et Ta annaks mulle rahu, võtaks mu südamest selle, mis mind häirib, aitaks mul aru saada Jumala sõnast jne
- eriti oluline on usaldus, et Jumal armastab mind alati (ka siis, kui valmistan talle pettumust, haavan Tema armastust), et Ta tahab minu jaoks alati seda, mis on hea, ning et Tema jaoks pole miski võimatu
- oluline on ka minu valmisolek Jumalat kuulata ja Tema tahet täita
- väga oluline on püsivus palves – mõnikord tuleb Jumala vastust kauem oodata, sest Tema teab kõige paremini, millal ja kuidas meile vastata
KOLM PEAMIST PALVEVIISI
1. SUULINE PALVE
Suuline palve tähendab, et paneme sõnadesse selle, mis on meie südames ja hinges. Suuline palve võib olla väga lihtne pöördumine Jumala poole: „Tänan Sind, Jumal, selle ilusa hommiku eest!“. See võib ka olla väga jõuline ja sügavalt südamest tõusev usalduse väljendus, nagu oli Jeesuse palve Ketsemani aias: „Ärgu sündigu minu tahtmine, vaid Sinu oma“.
Suulise palve hulka kuuluvad kõik traditsioonilised palved nagu ristimärk, Meie Isa, söögipalved jne. Paljud suulised palved, näiteks need, mida kasutame püha Missa ajal, on Kiriku kirjutatud ja kinnitatud, paljud suulised palved pärinevat pühakutelt.
Kui koos palvetab vähemalt kaks inimest, on tegemist ühispalvega. Ühispalved on näiteks roosipärg, noveenid, litaaniad ja eelkõige püha Missa. Kui seisame kõik koos pühal Missal ja loeme usutunnistust, on see väga võimas kogemus, mis ühtlasi nii väljendab kui ka tugevdab meie usku.
Kuigi lausume samu palveid oma elu jooksul palju kordi, muutub nende tähendus sügavamaks ja kasvab vastavalt meie kogemustele. Suuline palve ei ole lihtsalt teatud tekstide lugemine – see on meie elava usu väljendus.
2. MEDITATSIOON EHK MÕTISKLUSPALVE
Meditatiivne palve tähendab, et mõtiskleme Jumalast ning räägime Temaga oma südames. Mõtiskluspalves keskendume Jumalale, et tunda ära Tema kohalolu meie igapäevaelus ning vastata sellele, mida Ta meilt palub. On palju asju, mis aitavad mõtiskluspalves keskenduda: näiteks Piibel, eriti Evangeelium, traditsioonilised palved, vaimulik kirjandus, pühapildid. Mõtiskluspalve viib meid vestlusesse Jumalaga. Pidades meeles, et oleme Jumala ees, saame kuulata, kuidas Ta meiega räägib. Mõtiskluspalves astume Jumala pühasse aega ja ruumi ning teame, et Tema on koos meiega alati ja igal pool.
On oluline teada, et kristlik meditatsioon erineb idamaistest meditatsioonidest – kui viimase eesmärk on oma mõistuse tühjendamine, siis kristlik meditatsioon tähendab oma mõistuse keskendamist Jumalale.
3. KONTEMPLATSIOON EHK SISEKAEMUSLIK PALVE
Kontemplatiivne palve tähendab, et laseme lahti oma kujutlustest, mõtetest ja tunnetest ning lihtsalt puhkame Jumala kohalolus. Kontemplatsioonis oleme koos Jumalaga sõnatus vaikuses, teades samas, et Ta on koos meiega. Kui kogeme isiklikult Jumalat, siis tunneme Tema armastust ja laseme Tal meiega rääkida nii, nagu Ta räägib. Oluline on, et meil oleks piisavalt aega olla täielikus rahus ning otsida ühtsust Jumalaga, kes meid armastab.
NELI PEAMIST PALVELIIKI
1. KIITMINE, ÜLISTAMINE
See palve on suunatud otse Jumalale, Ta on selle palve ainuke keskpunkt ja sisu. Ütleme Jumalale, et armastame Teda, et Ta on meie jaoks kõige tähtsam, kiidame Teda kõiges, nii Tema loodus kui oma elus.
2. ANDEKS PALUMINE
Palume Jumalalt andeks selle eest, mida oleme teinud halba nii Temale, teistele inimestele kui iseendale.
3. TÄNAMINE
Täname Jumalat üldiselt kõige eest või konkreetsete asjade eest.
4. PALUMINE
Palume Jumala käest seda, mis on oluline kas meile endale või teistele.
KELLE POOLE PALVES PÖÖRDUDA?
Tavaliselt alustame oma palvet Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. See tähendab, et meie palve on suunatud Jumalale, kes on Kolmainsus. Kirik õpetab, et ükskõik, kas pöördume Jumal Isa, Jeesuse või Püha Vaimu poole – alati pöördume samas kogu Kolmainsuse poole.
Pühim Neitsi Maarja, pühakud ja inglid on meie vaimsed sõbrad, kes kaitsevad ja juhatavad meid Jumala juurde. Seepärast on väga hea pöörduda ka nende poole – nad on juba koos Jumalaga ning armastavad meid Tema armastusega. Iga palve Maarjale, mõnele teisele pühakule või inglile on koheselt suunatud Jumalale.
RASKUSED PALVES
Meie elus on aegu, mil palvetamine läheb hästi – palvetame regulaarselt ja rõõmuga ning kogeme palve kaudu tugevalt Jumala armastust. Ent kindlasti on ka selliseid aegu, mil palves tuleb ette kõikvõimalikke raskuseid, näiteks:
- oleme väsinud
- töö ja muude kohustuste kõrvalt on raske leida aega palveks
- palve on muutunud rutiiniks, kohustuseks
- tunneme pettumust, sest palume millegi eest juba pikka aega, kuid Jumal ei vasta
- palve tundub igav, ei lohuta ega anna rõõmu
Sellistel puhkudel on palvetamine tõeline vaimne võitlus ja nõuab suurt pingutust. Aga kui tõesti armastame Jumalat ning oleme juba kogenud palve ilu ja olulisust, siis teeme kindlasti kõik võimaliku, et palvetamisest mitte loobuda. Selles võitluses annavad meile ilusat eeskuju pühakud. Hea on ka meeles pidada, et:
- kui pöördume päeva alguses kasvõi paariks hetkeks Jumala poole – isegi kui oleme väsinud ja meil on kiire – ja usaldame oma päeva Tema hoolde, muutub kogu meie päev ilusaks palveks
- kui seame Jumala esikohale ja anname Talle palves kasvõi natuke aega, aitab Ta meil kõigega hakkama saada
- just siis, kui palvetamine on eriti raske, aga siiski pingutame ja palvetame, on see Jumala silmas eriti väärtuslik
- Püha Vaim, Maarja, pühakud ja inglid aitavad meil palvetada, kui neilt vaid abi palume
Lisalugemist-kuulamist:
- KKK 2558-2758, 2759-2865
- KKK Kompendium 534-577, 578-598
- Piiskopi loeng: Mis on palve? Kuidas palvetada?
- „Au olgu Jumalale. Katoliiklik palveraamat“, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, 2019
- „Katoliku palveraamat. Teejuht katoliiklusse“, kirjastus Gallus, 2024
- Jacques Philippe „Aeg Jumalale“, kirjastus Gallus, 2016