On Jumala halastuse noveeni kuues päev ning täna usaldame Jumalale, Igavese Isale, tasased ja alandlikud hinged ja väikeste laste hinged. Jeesus ütles nende kohta pühale Faustinale nii: „Need hinged sarnanevad kõige rohkem minu Südamega. Nad andsid mulle jõudu minu kibedas surmaheitluses. Ma nägin neid maiste inglitena, kes valvavad minu altarite juures. Nende peale valan ma oma armu joad. Ainult alandlik hing on võimeline minu armu vastu võtma. Alandlikele hingedele kingin ma oma usalduse“ (Päevik, 1220).

Kindlasti on meil väga hästi meeles need Jeesuse sõnad: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele“ (Mt 11:29). Niisiis innustab Jeesus meid järgima Tema enda alandlikkust ja tasadust. Aga on oluline kohe selgitada, mis on tõeline alandlikkus, millest Ta räägib. Niisiis, alandlikkus ei tähenda olla väike ja vilets, sest keegi võib samal ajal üleolev olla. Alandlikkus ei tähenda ka tunda ennast väikese ja väärtusetuna, sest see võib olla alaväärsuskompleksi või ka vale ja madala enesehinnangu tagajärg. Alandlikkus ei tähenda samuti väita end väike olevat, sest on palju neid, kes väidavad end olevat ebaolulised, enda sõnu ise uskumata. Uhkelt teevad nad alandlikkusest etteaste. Mis on siis tõeline alandlikkus?

See on väikeseks saamine, väikeseks saamine armastuse pärast, soovist teenida ja ülendada teisi. Ja selles mõttes on Jeesus alandlik. Pühakiri ütleb: „olles Jumala kuju, loobus ta iseenese olust, võttes orja kuju ja saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani“ (Fl 2:6-8). Kõik selleks, et meid lunastada. Seepärast on Jeesusel õigus, kui Ta meid innustab: „Õppige minult, sest mina olen alandlik“.

Mitte keegi peale Jumala ei saa olla tõeliselt alandlik, sest Tema ei saa kellekski suuremaks saada, Ta ei saa ennast kõrgemale tõsta – Temast kõrgemal pole tõesti mitte midagi! Ta võib ainult laskuda, ennast alandada. Ja just seda teeb Ta kogu aeg; maailma luues alandab Ta ennast, Piiblit inspireerides alandab Ta ennast nagu isa, kes püüab oma laste rääkima õpetamiseks kohanduda nende tasemega; Jumal laskub lihakssaamises; Jumal laskub Euharistias; Jumal laskub pihitoolis; on alati nii, et Ta laskub ja alandab ennast meie pärast.

Kahjuks ei ole alandlikkus meie jaoks loomulik ja enesestmõistetav. Muidugi meeldib see meile, kuid pigem teistes inimestes ja mitte meis endis… Sellepärast on meil väga vaja alandlikkust. Sest eelkõige on see tõde – tõde meie enda kohta, meie hingeseisundi kohta. Kas võime öelda, et tunneme iseennast hästi ja piisavalt? Tõeline alandlikkus algab siis, kui avastame, kes me tegelikult oleme ja kui palju me sõltume Jumalast. Ja hästi tehtud piht on see, mis aitab meil aru saada meie pattudest ja nõrkustest, kuid samal ajal annab meile usalduse Jumala andestuse ja armastuse vastu. Ainult siis, kui oleme alandlikud, võime tõeliselt kogeda Tema halastust, headust ja armastust meie vastu. Jeesus ütles pühale Faustinale: „Mu tütar, (…) pea meeles, et puhas hing allub. Kui alandad ennast ja teed end tühjaks minu kõrgeaulisuse ees, siis otsekohe järgin sind oma armudega ja kasutan oma kõigeväelisust, et sind ülendada“ (Päevik, 576).

On vaja rõhutada, et püüdes olla alandlikud, saame sellest palju kasu, sest meile antakse palju armusid ja me saame tõeliselt suureks. Ühel teisel korral ütles Jeesus pühale Faustinale: „Pea meeles, et iga kord, kui tuled mu juurde, alandad ennast ja palud vabandust, siis kallan kohe su hinge üle terve armuhulgaga. Sinu ebatäiuslikkus kaob minu eest ära ja ma hakkan nägema sinu armastust ja alandlikkust. Sa ei jää millestki ilma, vaid saad hoopis palju juurde“ (Päevik, 1293).

See on põhjus, miks Jeesus palub oma sekretäril ja meil kõigil palvetada alandlike ja tasaste hingede eest; nad lihtsalt usaldavad sügavalt Jumalat ning püüavad Teda järgida ennast alandades, et ülendada teisi. Nad teavad oma nõrkusi ja sõltuvust Jumalast ja veelgi enam, nad paluvad usaldusega Tema halastavat armastust ja andestust. Võime kohata palju selliseid inimesi ja olla väga rabatud nende märkimisväärsest käitumisest.

Palvetagem alandlike ja tasaste inimeste eest, et nad võiksid alati olla Jumala halastava armastuse nähtav märk. Palvetagem ka kõigi laste eest, et nad võiksid tundma õppida Jumala armastust ja Talle lõpuni ustavaks jääda. Lõpuks palugem samuti alandlikkuse ja lapseliku usalduse andi meile kõigile.