Püha paavst Johannes Paulus II on kord öelnud: „Noored, ärge kartke olla pühad! Lennake kõrgelt, olge need, kelle eesmärgid on kohased Jumala poegadele ja tütardele. Ülistage oma enda eluga Jumalat!“ Johannes Paulus II ühe 20. sajandi suurima pühakuna mõistis süvitsi just noorte olulisust tänapäeva Kiriku jaoks ning see sügav veendumus kajastus ka tema töös paavstina. Ka Eesti katoliku kirikus on noortetöö seisnud olulisel kohal, korraldatud on noortelaagreid ning osaletud Ülemaailmsel Noortepäeval Poolas (2016) ja Portugalis (2023), kuid regulaarseid noorte enda korraldatud kohtumisi pole senimaani toimunud.

Just selle vea otsustasid parandada Tallinna ja Pärnu katoliku koguduste noored, kui tänavu 4. jaanuaril talvist pakast trotsides koguneti esimesele ühisele noorte korraldatud kohtumisele Pärnusse.

Hubases kogudusemajas võttis noori vastu Pärnu preester isa Wodek. Peale põgusat ringkäiku kabelis ning alguspalvet Pühima Altarisakramendi ees alustasime kohtumist just kiriku noortetöö aruteluga. Proovisime leida ideid tulevasteks noortekohtumisteks, et nende sisu oleks noortele atraktiivne, minetamata siiski katoliiklikku elementi, mis eristab kiriku noortetööd tavalisest noorsootööst. Tekkis ideid ühislaulmisest kuni kohtumiseni huvitavate inimestega ning kokkuvõtteks oli arutelu väga viljakas. Saime palju uusi ideid ja mõtteid, mida tulevikus koos ellu viima asuda.

Lisaks kiriku noortetööle jõudsime kõnelda ka muust, nt paavst Franciscuse deklaratsioonist „Fiducia supplicans“, mis tekitas ebatervetes suhetes elavate inimeste küsimust puudutades ühiskonnas ja Kirikus palju poleemikat. Peale isa Wodeki asjaomaseid kommentaare mõistsime deklaratsiooni tagapõhju ning saime kinnitust, et Kiriku õpetus pole antud dokumendiga muutunud. Arutelu juures läksid meil kõigil aga kõhud tühjaks ning asusime ühiselt keha kinnitama.

Peale lõunat astusime „Kohtumise Telki“ ehk asusime mediteerima päeva kirjakoha üle. Hiljem saime lugemise ja mõtisklemise juures tekkinud mõtteid teistega jagada ning seejärel pühakirja veelgi sügavamalt mõista. Pärast intensiivset vaimset tegevust suundusime talvisesse Pärnusse jalutuskäigule. Ilm oli tol päeval tõeliselt talvine, päeva maksimumtemperatuur ei kerkinud üle -15℃ ning lund sadas horisontaalselt. Seda huvitavam ja ekstreemsem oli külastada Pärnu randa, kus tuisuvaalude vahel uidates ning rüsijäämägedel ronides veetsime järgneva tunni.

Kogudusemajja tagasi jõudes saabus päeva kõrghetk – Püha Missa. Talvisele ajale omaselt oli väljas juba pimenenud ning ka kabelis hämar. Isa Wodek otsustas pidada Püha Missa küünlavalgel ning tekkinud müstilises õhkkonnas oli Mysterium Fidei veelgi tajutavam. Jutluses kuulsime Jeesuse Kristuse personaalsest tähendusest meie eneste igapäevases elus.

Mõtiskledes selle iga katoliiklase elu ühe põhiküsimuse üle oli aeg justkui märkamatult liikunud meie noortekohtumise lõpu suunas. Veel põgusalt saime ühiselt kohvi ja teed juua, lauamänge mängida ning suhelda, kui juba pidid Tallinna noored kodu suunas lahkuma. Lõppkokkuvõttes jäime kõik kohtumisega väga rahule ning loodame, et just meie noortegrupp saab Eesti katoliku kirikus regulaarsete ja põnevate noortekohtumiste traditsiooni algatajaks.

Vaata kohtumise fotosid siit.

Joosep Ailiste