Peatuspaik Suure-Jaani apostlite Peetruse ja Pauluse kirikus. Suure-Jaanis asutati õigeusu kogudus 1847. aastal. Punastest tellistest hoone ehitati linna kõige kõrgemale kohale aastail 1906–1908. Kogudus tegutses sliin 1989. aastani. Seejärel jäi kirik kasutuseta ja hakkas lagunema. Suure-Jaanist viidi ära enamik kiriku varadest. Näiteks siin olnud ikonostaasi saab nüüd näha Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus. Aastaid avati kirik vaid üheks päevaks aastas – siin leidsid aset Suure-Jaani muusikafestivali kontserdid. Alates 2018 on alustatud pühakoja restaureerimisega ja 2019. aasta suvest toimuvad regulaarsed jumalateenistused. Jumalateenistusi toimetab preester Roman (Roland) Tõnisson
Vanamõisa Püha Risti kabeli varemed. Vanamõisa külas asuva kabeli juures peeti iga aasta risti leidmise pühal (3. mail) Missa, kuhu kogunes väga palju inimesi, teatab 1599. a. Poola võimude revisjoni dokument. Kirikukeseks nimetatud hoone kuulus Viljandi ordulinnusele. A. W. Hupeli teatel oli talupoegade peetud öine devotsioon säilinud veel 1770. aastatel. Vahel mõne tuhandeni ulatunud rahvahulk süüdanud kirjelduse järgi öösel kabelimüüride vahel lõkke ja visanud sinna ohvriks lõngu, lina, villa, leiba, raha jm. J. Jungi andmetel toimus rahvakogunemine 2. mai õhtul. Rahvasuust kogutud legendi järgi olevat keegi ülik kõnealusel künkal peatumise järel nägemise tagasi saanud, tänutäheks selle eest lasknud ta künkale kabeli ehitada.
Roosipärja palve Rõngu vasall-linnuses, kus kunagi asus Püha Risti kabel. Linnus ehitati 14. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1340. aastal) ja see kaitses Tartu piiskopkonna edelaosa. Keskajal kuulus Töwdenite suguvõsale. Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoone tiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Samuti lisati väravale eenduv väravaehitis, mille teisel korrusel asus Püha Risti kabel (mainitud 1413). 1558 toimusid Rõngu kandis Liivi sõja ajal ägedad lahingud, mille käigus sai linnus kannatada. Allesjäänud osa oli 1583 jesuiitide ordu kasutuses. 1625. aastal Rootsi võimu tulles jesuiidid lahkusid. Sel ajal oli osa ruume, sh kabel veel kasutuskõlblikud. 18. saj algusest on linnus varemeis.
Ristitee Vastseliina piiskopilinnuse varemetes ja vesper kabelis. Tartu piiskopkonnale kuulunud piirilinnus on seotud siin aset leidnud Püha Risti (valge rist) imega. Tõenäoliselt sai Maarja kuulutamise päeval, 25. märtsil 1342. aastal ehitatud Neitsi Maarja linnuse Frouwenborch’i (hilisem Neuhausen ehk Vastseliina) esimeseks hooneks tornlinnus, milles asus ka keskaegne pühakoht Püha Risti kabel. Riia peapiiskopi Vromhold de Vifhusen’i kirjeldus 1353. aastal kabelis aset leidnud imest ja sellele järgnenud pimedate, kurtide ja õnnetute haigete tervenemislugudest avaldas paavst paavst Innocentius VI-le sedavõrd suurt muljet, et ta oma 1354. aastal välja antud bullaga andis “kõigile tõeliselt kahetsevatele ja pihtinutele, kes Issanda ülestõusmise ja neljal peamisel neitsi Maarja [pühal] ning risti leidmise ja [risti] ülendamise pühal seda kabelit iga aasta vagalt külastavad, halastavalt ühe aasta ja 40 päeva vabastust neile peale pandud meeleparandustegudest”. Pärast paavsti otsust sai Vastseliina linnuse Püha Risti kabelist Liivimaa populaarseim palverännakute sihtpunkt. Mitme sõja käigus kannatanud ja varemeisse jäänud linnuse torni otsas oli ka Eesti teadaolev esimene valge toonekure pesa, sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku.