Eesti  English  Polish  Russian
off

PÜHA RISTI PALVERÄNNAK VASTSELIINASSE 14.09.2024

Laupäeval, 14. septembril 2024 toimub oikumeeniline Püha Risti palverännak Vastseliinasse. Palverännutee kulgeb Pärnust Vastseliinasse, et austada kunagiste Pühade Risti reliikviate – Pärnu Musta Risti ja Vastseliina Valge Risti – mälestust.

Palverännaku kava:

8.00 Püha Missa Pärnus ja Tallinnas

9.30 Protsessioon Nikolai kiriku mälestuskivi juurde ja teeleminekupalvus (Pärnus)

9.00 väljasõit Tallinnast/ 10.00 väljasõit Pärnust

11.00 Kohtumine Suure-Jaani õigeusu kiriku juures

12.00 Palvus Vanamõisa Püha Risti kabelis

13.30 Roosipärg Rõngu vasall-linnuse varemetes

15.00 Lõuna Kanepi kohvikus

16.30 Ristitee palvus Vastseliina piiskopilinnuse varemetes

17.30 Vesper Vastseliina Teeliste kabelis

Koguduse bussiga tulemiseks palume eelnevalt registreeruda.

Pärnust tulijad: isa Wodek,  xwodek@gmail.com, 5555 8249

Tallinnast tulijad: Triin Lilleberg, triin.lilleberg@gmail.com, 551 7064

Registreerumise tähtaeg: 25. august 2024

Orienteeruv osalustasu: 30 eurot

Rännakut korraldavad EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ja RKK Pärnu Püha Apostel Johannese kogudus.

Püha Risti palverännakuga oleme tähistanud Püha Risti ülendamispüha juba rohkem kui 10 aastat. Kristuse Rist kui lunastuse märk ühendab kõiki kristlasi. Seepärast on kõik kutsutud meie oikumeenilisele palverännakule, et üheskoos palvetada ja üksteist tundma õppida!

***

Alljärgnevalt väike sissevaade teele jäävate paikade ajalukku:

PÄRNU PÜHA NIKOLAI KIRIKU ASEMEL

Pärnu Püha Nikolai kiriku põhjaküljel asunud Püha Risti kabelis hoiti keskajal Püha Musta Risti, elavat ristipuud, mis legendi järgi päästeti Jumala käe läbi Pärnu esimese toomkiriku põlengust 1262. aastal. Püha Risti kabel oli keskajal palverännakute sihtkoht. Maarahvas kogunes sellesse paika paastuajal, eriti Vaiksel nädalal ja Suurel Reedel. Tuldi kuni 150 km kauguselt ja kaugemaltki. 1524. aastal märgib Uus-Pärnu raehärra Johann van Lynthem kiriku sissetulekuid loetledes: „(…) peale selle on kabelis puust rist, mille juures rahvas maalt suure (resp. Taevase)  varjupaiga ja värava leiab (…)“

PÜHA RISTI KABEL VASTEMÕISA LÄHEDAL

Vanamõisa külas, umbes poolel teel Suure-Jaanist Viljandisse asuva Püha Risti kabeli juures peeti iga aasta ristileidmispäeval missa, kuhu kogunes väga palju inimesi, teatab 1599. aasta Poola võimude korraldatud revisjoni dokument. Kirikukeseks nimetatud kivist hoone kuulus ammusest ajast Viljandi linnusele. A. W. Hupeli teatel oli talupoegade peetud öine devotsioon säilinud veel 1770. aastatel. Vahel mõne tuhandeni ulatunud rahvahulk süüdanud kirjelduse järgi öösel  kabelimüüride vahel lõkke ja visanud sinna ohvriks lõngu, lina, villa, leiba, raha jm. J. Jungi andmetel toimus rahvakogunemine 2. mai õhtul. Rahvasuust kogutud legendi järgi olevat keegi ülik kõnealusel künkal peatumise järel nägemise tagasi saanud, tänutäheks selle eest lasknud ta künkale kabeli ehitada.

RÕNGU VASALLILINNUSE PÜHA RISTI KABEL

Tartu piiskopkonna edelaosas asunud linnus rajati ilmselt 14. sajandil (1340. aasta paiku). Pärast pealinnuse valmimist ehitati eenduv väravaehitis, kus sissesõidutee kohal paiknes avar võlvruum, ilmselt Püha Risti kabel. 1413. aastal on vastupaavst Johannes XXIII andnud välja bulla, mis käsib anda indulgentsi Püha Risti kabelile Rõngu vasallilinnuses. Võimalik, et indulgentsi taotleti seoses suurema ehitusperioodi lõpuga. Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja oli alates 1583. aastast jesuiitide valduses, kes rajasid sinna oma keskuse. Rootsi aja alguses oli osa ruume, sealhulgas kabel, veel kasutuskõlblikud. Varemeiks muutus linnus peale Põhjasõda.

VASTSELIINA VALGE RIST

1354. aastal taotlesid Riia peapiiskop ja Tartu piiskop paavsti soovituskirja palverännakuteks Vastseliina lossikabeli juurde. 25. märtsil 1342 oli hakatud ehitama Vana-Liivimaa ja Pihkva vürstiriigi piirile kahte kantsi. Ordu poolt ehitati Marienborch ja Tartu piiskopkonna poolt Jumalaema linnus, mida peagi hakati kutsuma lihtsalt uueks linnuseks – Vastseliinaks.

Vastseliina lossi esimene ehitusetapp lõppes neljakorruselise tornlinnuse rajamisega. Peakorruse moodustas nelja aknaga, 11,3 m pikk ja 7,8 m lai võlvitud kabel. Vastseliina lossikabelisse ehitatud altari rist kinnitati selle põhjakaarde (s.o linnuse siseõue poole) jäävale seinale kahe raudnaelaga.

Avignoni paavst Innocentius VI-le saadetud kirjas räägitakse kõnealuses kabelis sündinud imest. Nimelt nähtud kahte ebamaist valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber asetamas ja kolmandat seejuures küünlaga põlvitamas. 29. augustil 1353, Ristija Johannese pea maharaiumise päeval nägi seda juba mitu inimest ja ilmutised laulnud pealegi paastuaja vaikse nädala alguse teenistuse laulu Ramis palmarum. 4. septembri ööl hakanud kabelist kostma kütkestavaimat muusikat ja läbi riivistatud ukse säranud imelist valgust. Esmalt avanud ukse kapellaan, seejärel linnusepealik ja kogu tema poolt kabelisse käsutatud meeskond. Selle peale oli küll muusika lakanud, kuid kahe üleloomulikult heledalt põleva küünla valgel oli sõjameeste ees avanenud iseäralik vaatepilt: varem kõvasti seina külge kinnitatud altaririst seisis vabalt altarikividel püsti, ilma et miski seda toetanud oleks. Ja sinna ta ka jäi – juba reliikviana, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas.

Sellise imega oli Vastseliina Valge rist kaasaegseile märku andnud enese imettegevast jõust. Peagi hakkasid imeristi juurde saabuma palverändurid Eestist, Saksamaalt ja mujalt. Tartu piiskop on Riia peapiiskopi kaudu palunud paavstilt voli anda Valge risti külastajaile patukaristuse kustutus ülestõusmispühade, Neitsi Maarjaga ja Püha Ristiga seotud pühade ajal.

1432. aastast on teada teine paavsti bulla, millega Vastseliina lossikabelile anti täiendatud õigus jagada külastajaile kergendust pihitud pattude karistusest. Kabelit teenis ilmselt piisav arv vaimulikke, sest risti ees pidi ööl ja päeval Püha Risti tunnipalveid lauldama. 1379. aastast pärinev Liivimaa ordumeistri ülivõrdeline hinnang Vastseliinast kui tugevaimast ja kindlustatuimast kogu isamaal peab silmas mitte ainult keskpäraseid kaitseehitisi. Ilmselt on ta vaimuliku militaarordu juhina tunnustanud ka kaitsva reliikvia jõudu. 14. sajandi kolmandal veerandil koosnes Vastseliina piiskopiloss peatornist ja sel ajal Vana-Liivimaal levinud kolmetiivalisest, lihtsustatud konvendihoonest. Tasub meenutada, et 16. sajandi esimese poolega dateeritud hobuserauakujuline suurtükitorn linnuse kirdenurgas dekoreeriti tänaseni säilinud Valge risti kujutisega, mille praktilist väärtust – peale reliikvia meenutamise vaenlasele – on raske leida.

Rahvas kogunes Valge risti juurde juba 1353. aastal enne indulgentsibulla andmist ja abi olevat saanud nii pimedad kui kurdid, seega on uuel pühapaigal kohe ka rahvaliku devotsiooni tunnused. Palverännakud piirialale jätkusid ka 16. sajandil. Teade Riia aadliku rännakust Vastseliinasse on pärit veel 25. septembrist 1544, mil usupuhastusliikumine oli juba täies hoos.

Autorist